Elamispindade turg on käesoleva aasta jooksul vajunud uude madalseisu, kui pärast kõige hullemaid koroona-aastaid oli turg mõnda aega kuum.
Läbi kevade on olnud uudiseid, kuidas nii uute kui vanade eluasemete müügimahud on langenud ja müügiajad pikenenud. Valdkonna asjatundjate hinnangul on olukord viimase kahekümne aasta halvim. Viimaste müüginumbrite järgi turu allamägi jätkub, vahendab MTV.
Aprillis teatasid kinnisvaramaaklerid ja ehitusettevõtted Soome Kinnisvaraliidu (KVKL) hallatavale hinnajälgimise teenusele kokku 3630 eluasemetehingut, võrreldes 5985 tehinguga eelmisel aastal – langus on üle 39 protsendi.
MTV saates Viiden jälkeen külaliseks olnud KVKLi tegevjuhi Tuomas Viljamaa sõnul jätkuvad maikuu viimased näitajad samas tempos.
Kahjuks on olukord täpselt sama: miinus umbes 36 protsenti võrreldes aastataguse ajaga. Jah, eluasemeturu madalseis jätkub, nendib Viljamaa.
Viljamaa sõnul on käesoleva aasta aprillis-mais tehinguid vähem kui koroonapandeemia rangeimate liikumispiirangute ajal.
See peegeldab seda olukorda üsna hästi. On ka kauaaegseid kinnisvaramaaklereid, kes ütlevad, et praegu on kõige hullem aeg pärast 1990ndate aastate majanduslangust.
Nagu turumajanduses üldiselt, arenevad äritsüklid ja majandusolukorrad lainetena – kord kiiremini, kord aeglasemalt. Viljamaa sõnul kõiguvad majandustsüklid eluasemeturul ajalooliselt järsult ja kiiresti, kuid praegune madalseis on kestnud üllatavalt kaua.
Võib öelda, et juba eelmisel suvel liikusime intressitõusuga uude ajastusse, kus uuringute järgi langesid tarbijate korteriostu kavatsused selgelt. Nüüd, sügisest saadik oleme eluasememüügi osas kehvemas seisus. Eluasemete müügi elavnemisest on küll teatud signaale olnud, kuid jah, ebakindlust on veel palju: kuidas keskpangad baasintressi tõstavad, intressimäära muutused, inflatsioonitrendid, jah, need põhjustavad ebakindlust, loetleb Viljamaa.
Erkki Murto-Koivisto on pikaajaline maakler Helsingi piirkonnas. Murto-Koivisto on tema asutatud Suomen Asuntosatama Oy tegevjuht ja kinnisvaramaakler. Aastatuhande vahetusest saadik sellel alal töötanud asjatundjal on valitsevast olukorrast jõhkralt ausad mõtted.
Olen seda teinud kakskümmend aastat ja nii keerulist olukorda pole varem kunagi olnud, ütleb Murto-Koivisto.
Murto-Koivisto hinnangul meenutab olukord kohati juba 1990ndate aastate majandussurutist. Toona vaevlesid soomlased massilise tööpuuduse, eluasemete sundmüügi, ülikõrgete intressimäärade, eluasemelõksude ja pankrotilainete halastamatus ristlaines.
Veel 1990ndatel jälgisin seda tõeliselt drastilist langust teise pilguga ja praegu on õhus üsna samad märgid. Paarkümmend aastat pole müük nii hull olnud, ütleb kogenud kinnisvaramaakler.
Kinnisvaratehingutes moodustavad maaklerite töötasu peamiselt tehtud tehingute vahendustasud. Kui tehing läheb hästi, on tasu suurem ja kui korterid jäävad müümata, on ka tasu olematu.
Kui hinnad on langenud 10 protsenti ja kui võtta veel 80 protsenti ära, on maaklerite palgakott kahanenud 18–20 protsendini. Kuu-kaks oleks veel välja kannatanud, aga nüüd on maaklerid seitse kuud nälginud. See on paljudele sadadele vaimselt tõesti raske olnud, kahetseb Murto-Koivisto.
Murto-Koivisto sõnul ei tähenda valitsevas majandusolukorras isegi hoolikalt läbimõeldud korterite hinnad praegu kiireid ega kindlaid tehinguid.
Isegi kui paneme õige hinna… Mõeldakse, et võetakse see viis kuni kaheksa protsenti maha aastatagusest ja pannakse see korter müüki, aga ostjad arvavad ikka, et seda on 10 või 20 protsenti liiga palju.
Isegi kui see on õigesti hinnatud, ei sobi korter lõpuks ostjatele, ütleb Murto-Koivisto.
Hetkel on Murto-Koivisto bürool Helsingi piirkonnas vahendada ligi 120 korterit, kui möödunud, 2022. aastal samal ajal oli neid umbes 50–80.
Kulud jooksevad aga sõltumata sellest, kas korter müüakse maakleri kaudu või mitte. Kulud kogunevad näiteks korterite pildistamisest ja turundamisest. Mõned arvavad, et maaklerid peaksid oma vahendustasud üle vaatama.
Iga objekt, mille me avalikkuse ette toome, maksab meile vähemalt 2000 eurot. Olenemata sellest, kas see maha müüakse või mitte. Jah, meil on surved vastupidises suunas, et peaksime tasusid tõstma, ütleb Murto-Koivisto.
