Soome ettevõtjate liidu peaökonomist Juhana Brotherus andis kummaliselt kõlava prognoosi eluasemete müügi kohta. Brotherus prognoosib sotsiaalmeedias, et tulevikus võib näha müüke, kus eluaseme müüja maksab ostjale peale.
Brotherus selgitas Iltalehtile, milliste stsenaariumide kohta tema arvamus kehtib. Ta on prognoosi teinud enda nimel, st see pole näiteks ettevõtjate liidu ametlik prognoos.
Brotherus selgitab taustaks, et Soomes on varemgi negatiivse müügihinnaga eluasemeid olnud, kuid need olid näiteks äärealade majad, millel oli remondivõlg. Sellistel objektidel pole olnud väärtust ega kasutust ning need on tühjaks jäänud.
Uus nähtus, millest Brotherus räägib, puudutab eelkõige uusi projekte, millel on juba kasutajaid ja vastuvõtjaid. Neisse on aga pandud nii palju võlgu, et kui see kombineerida üldise eluasemehindade langusega, siis tekib olukord, kus võlavaba ostuhinna realiseerimiseks võib müügihind minna negatiivseks.
Tema sõnul võib prognoos tõeks saada juba tänavu.
Brotherus toob selguse huvides näite olukorrast, kus eluasemetehingutel oleks müügihind negatiivne:
Korter osteti hinnatipus 100 000 euro eest, millest 85 000 eurot moodustas ühistu laen. Sel juhul oleks müügihind 15 000 eurot. Hinnad on aga langenud. Kui selle üksiku näiteobjekti hind on langenud näiteks 16%, on korteri hind 84 000 eurot, mitte enam 100 000 eurot. Samas võib üles jääda 85 000 euro suurune võlg, sest mitmel korral on makepuhkuste tõttu jäänud laen tagasi maksmata. Nüüd on turuhind 84 000 eurot ja võlg on 85 000 eurot. Selleks, et tehing toimuks, peaks müüja maksma ostjale 1000 eurot peale.
Sel juhul tekib selline hull olukord, et korterimüügi puhul ei anta müüjale seoses müügiga raha, vaid vastupidi, seletab Brotherus.
Brotheruse sõnul on tegemist uudse ja täiesti erandliku nähtusega, mille põhjuseks on kaks tegurit ja nende samaaegsus: eluasemehindade ilmselge langus ning korteriühistute suured laenusummad.
Mina isiklikult eeldan, et eriti kui hinnalangus jätkub või kestab kauem, võime seda tüüpi asju näha, ütleb Brotherus.
Ta rõhutab aga, et vaevalt saab negatiivse müügihinnaga elamispindade müük üldiseks trendiks või kujuneb laialt levinud nähtuseks. Pigem räägib ta üksikjuhtumitest.
Selliseid olukordi pole aga meie eluasemeturul varem olnud. Et on kohti, millel iseenesest on kasutajaid ja vastuvõtjaid, ja me ei räägi äärealade lagunenud majadest, vaid ka suurte kasvukeskuste objektidest, selgitab ta.
Olukorrad, kus müügihind võib olla negatiivne, puudutavad Brotheruse sõnul just uusi kinnistuid. Tema sõnul ei tõuse ühistu laenuosakud ka pärast suuremaid toruremonte vanadel objektidel nii kõrgele kui uutel objektidel.
Kuidas saab ülalkirjeldatud olukordi vältida?
Brotherus rõhutab, et oluline on laenud plaanipäraselt tagasi maksta. Ta toob näite varasemast olukorrast: Kui laenu oleks 1000 euro võrra tagasi makstud, poleks müügihind enam miinuses.
Minu arvates on see osaliselt seotud diskussiooniga, kas uute objektide puhul peaks pikkadesse tagasimakse puhkustesse suhtuma veidi kriitilisemalt, mõtiskleb ta.
Samuti rõhutab Brotherus, et isegi kui raha läheb korteri müügil kummalises suunas ehk erandkorras müüjalt ostjale ja ostja saab väikese preemia, ei ole objekt tasuta saadud. Kaasa tuleb suur ühistu laenukohustus.
Ennuste: näemme pian jopa negatiivisen myyntihinnan asuntokauppoja. Ostolla ei oikeasti tienaa – iso yhtiölaina ja vastikevastuu siirtyy samalla. Myyntihinnan ja velattoman hinnan ero iso. Tilanne silti uusi ja hullunkurinen: ostat asunnon ja myyjä maksaa kaupoilla sinulle! 😬
— Juhana Brotherus (@JuhanaBrotherus) June 8, 2023
