Rootsi valmistub täna Stockholmis rahutusteks pärast seda, kui politsei kiitis heaks meeleavaldajate taotluse põletada moslemite kolmepäevase Eid al-Adha püha esimesel päeval linna peamošee ees Koraani.
Roheline tuli anti kaks nädalat pärast seda, kui Rootsi kohus tühistas politsei keelu Koraani põletada meeleavalduste käigus, vahendab Daily Mail.
Selle keelu põhjuseks oli moslemite püha raamatu põletamine Türgi saatkonna juures jaanuaris, mis tõi kaasa nädalaid kestnud protestid, üleskutsed Rootsi kaupu boikoteerida ja pidurdas veelgi Rootsi taotlust NATO liikmeks saada.
Kolmapäevase meeleavalduse loaga seoses märkis politsei, et kuigi sellel „võivad olla välispoliitilised tagajärjed”, ei ole julgeolekuriskid ja Koraani põletamisega seotud tagajärjed seda laadi, et taotlus tuleks tagasi lükata.
Stockholmi politsei teatel osaleb meeleavaldusel vaid kaks inimest, sealhulgas korraldaja Salwan Momika, kes kirjeldas end hiljutises ajaleheintervjuus kui Iraagi pagulast, kes soovib Koraani keelustada.
Siiski kardetakse, et põletamine võib põhjustada rahutusi, kuna politsei teatas, et nad kutsusid korra säilitamiseks kohale abijõude kõikjalt riigist. Ajakirjanike sõnul olid kolmapäeva varahommikul mošee lähedal juba pargitud mitu politseiautot.
Rootsi peaminister Ulf Kristersson ütles täna kolmapäeval, et Rootsi soovib siiski järgmisel kuul Vilniuses toimuval tippkohtumisel NATO-ga liituda, kuigi pole kindel, kas ta selleks ajaks seda teha saab.
Moslemiriik Türgi on öelnud, et Rootsis on terroristlike rühmituste liikmeid – Rootsi eitab seda süüdistust – ning on nõudnud nende väljaandmist eeldusena Rootsi liikmelisuse ratifitseerimisele.
Samuti on Türgi väljendanud nördimust Põhjamaades toimunud Türgi-vastaste meeleavalduste üle, kusjuures kolmapäevase Koraani põletamine suurendab tõenäoliselt seda viha.
Kolmapäev ei ole esimene kord, kui sel aastal avaliku meeleavalduse käigus Koraani põletatakse. Jaanuaris põletas Taani paremäärmuslik poliitik Stram Kurs Rasmus Paludan usuraamatu Stockholmis Türgi saatkonna ees.
Seejärel keelas politsei kaks järgnevat Koraani põletamisega seotud protestitaotlust – ühe eraisiku ja teise organisatsiooni poolt, mis toimusid väljaspool Türgi ja Iraagi saatkonda Stockholmis veebruaris.
Kohus otsustas juuni keskel, et politsei eksis nende keelustamisel, öeldes, et politsei viidatud „korra- ja turvaprobleemidel” ei olnud „piisavalt selget seost kavandatava sündmuse või selle vahetu lähedusega”.
Kolmapäevase meeleavalduse taotluse esitas sama eraisik, kelle eelmine palve oli blokeeritud.
„Ma tahan protesteerida Stockholmi suure mošee ees ja tahan avaldada oma arvamust Koraani kohta… Ma rebin Koraani katki ja põletan selle,” kirjutas 37-aastane Momika taotluses, mida vahendas AFP.
Aftonbladeti andmetel ütles Momika, et ta „ei taha, et minu meeleavaldus oleks negatiivne Rootsi taotlusele ühineda NATOga”.
Paludan kolmapäevasel meeleavaldusel ilmselt ei osale.
Rootsi poliitikud on kritiseerinud Koraani põletamist, kuid on ka kindlalt kaitsnud õigust sõnavabadusele.
Lisaks Türgile mõistsid jaanuarikuu Koraani põletamise hukka ka mitmed araabia riigid, sealhulgas Saudi Araabia, Jordaania ja Kuveit.
Rootsi on öelnud, et sõnavabadus on kindlalt tema põhiseaduses kirjas ja et ta on täitnud kõik nõuded, mis on sätestatud Türgi ja Soomega aasta tagasi Madriidis sõlmitud lepingus.
Rootsi ja Türgi ametiisikud kohtusid 14. juunil, et pidada läbirääkimisi, mida Rootsi pealäbirääkija iseloomustas edukateks kõnelusteks, ning Brüsselis toimub järjekordne kõrgetasemeline kohtumine, mille korraldab NATO peasekretär Jens Stoltenberg.
See kohtumine toimub enne Vilniuse tippkohtumist.
Rootsi ja Soome loobusid aastakümneid kestnud sõjalisest neutraalsusest pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse eelmisel aastal, taotledes NATO-ga liitumisega suuremat julgeolekut.
Soomest sai liidu liige aprillis, kuid Rootsi jaoks on protsess olnud aeglasem.
Rootsi on seadnud sihiks liituda 11.-12. juulil toimuval alliansi tippkohtumisel ning kuigi riigil on tugev toetus teistelt liikmetelt, sealhulgas USA-lt, on nii Türgi kui ka Ungari seni ratifitseerimisest keeldunud.
„Rootsist saab NATO liige,” ütles Kristersson intervjuus avalik-õiguslikule ringhäälingule SVT.
„Keegi ei saa lubada, et see juhtub konkreetselt Vilniuses või vahetult enne Vilniust, isegi kui see on olnud kogu aeg meie eesmärk. Ja seda ambitsiooni jagame ka kõigi teiste NATO riikidega.”
