Kui kliinikusse satub noor 25-aastane nägemisnärvi põletikuga naine, tasub uurida, kas tegemist on SM-iga, ütleb neuroloogia spetsialist, dotsent Juha-Pekka Erälinna.
SM (multiskleroos) on kesknärvisüsteemi haigus, millest Soome on üks kõrgeima riskiga riike, vahendab Ilta-Sanomat.
Soomlastel ja Põhjamaades esineb haigust rohkem kui mujal ning see on üha levinum eelkõige noorte naiste seas.
Erälinna ütleb, et SM-i üks tüüpilisi esmasümptomeid on nägemisnärvi põletik, kus kummagi silma nägemine nõrgeneb ja hägustub ning silm muutub valgus- ja liikumistundlikuks.
Teine levinud esimene haiguse tundemärk on sensoorsed häired jäsemetes. Tuimus ja kipitus, mis on ebamääraselt ja laialdaselt tuntav käte või jalgade piirkonnas, on väga levinud.
SM-iga seotud sensoorsed häired vältavad samas kohas mitu päeva, hetkeline tuimus ei ole haigusega seotud.
Soomes on praegu 12 000 SM-iga inimest ja 70 protsenti neist on naised. Haigestutakse vanuses 20 kuni 40 aastat.
MS on autoimmuunhaigus, mille puhul organism ründab teadmata põhjustel oma kesknärvisüsteemi müeliini struktuuri. Autoimmuunhaigused on üldiselt sagedamini naistel.
Alates 1990ndatest aastatest SM-i uurinud Erälinna ütleb, et praeguse arusaama järgi on SM-i levimus naistel tingitud naiste erinevast immuunsüsteemist.
Naise immuunsüsteem on põhimõtteliselt erinev, sest muu hulgas on tal võime raseduse ajal muutuda nii, et võtab lapse omaks.
Siiani pole selge, mis põhjustab MS-i. Teatavasti peab haigusele olema kaasasündinud vastuvõtlikkus ja lisaks sellele mõjutab haiguse algust esimese 15–20 eluaasta jooksul veel mõni tegur.
Üks asi, mille seos MS-ga on üsna hästi tõestatud, on D-vitamiini tase. Kui Põhjamaades saame päikesevalgusest vähe D-vitamiini, on meil D-vitamiini kontsentratsioon madal – ja see näib olevat seotud SM-ga, ütleb Erälinna.
Teine tegur, mis arvatakse mängivat rolli autoimmuunhaiguste levimuses, on üldine hügieenitaseme paranemine.
Aastate jooksul on SM-i põhjustena pakutud ka erinevaid viirusi.
Praegu on kõige intensiivsemalt uuritud mumpsi põhjustavat Epstein-Barri viirust. Näib, et see võib olla tegur, mis põhjustab MS-i tekkimist, kuid see pole veel teada, kas see on tõsi.
Patsiendi jaoks on SM tänapäeval hoopis teistsugune haigus kui 1980ndatel, mil ravi puudus.
Kui varem tekitas haigus hirmu liikumisvõime kiire kaotuse ees, siis Erälinna sõnul saavad tänapäeval väga paljud haiged endistviisi edasi töötada ja vabal ajal trenni teha.
Samuti on suurenenud teadlikkus SM-st. Haiguse kahtluse korral saavad haiged abi veelgi varasemas staadiumis.
See on tõesti oluline, sest mida varem saab SM-i ravida, seda parem on ravi. Erälinna ütleb, et Soomes on kasutusel ligi 20 erinevat ravimit.
Ravi on varasemast täiesti erinev. Kõigi erinevate haigusvormide jaoks on ravimeid ja peaaegu igale patsiendile on sobiv ravim. Spetsialisti sõnul on järgmiseks eesmärgiks SM-i terveks ravimine.
Me ei saa seda veel teha, kuid saame juba oluliselt aeglustada haiguse kulgu ja leevendada selle sümptomeid, märgib Erälinna.
