Vaatamata Venemaa jõhkrale sissetungile, mis on tapnud kümneid tuhandeid Ukraina sõdureid ja tsiviilisikuid ning hävitanud osa riigist, lubab Ukraina jätkuvalt Venemaa nafta ja gaasi läbida oma territooriumi, et teenida oma Euroopa naabreid, teenides tulu Kiievile ja Moskvale ning illustreerides, kui raske on vaenlastega sidemeid katkestada.
Ukraina kõrged ametiisikud on nõudnud, et nende Lääne partnerid kehtestaksid karmimad sanktsioonid ja katkestaksid peaaegu kõik majandussidemed Venemaaga, öeldes, et Moskva sõjamasina halvamiseks tuleb teha rohkem. Kuid nii sürrealistlik kui see ka ei tundu, väidab Ukraina, et tal pole praktiliselt muud valikut, kui säilitada oma enda kommertstehingud Venemaaga, ja on teinud lobitööd nende säilitamiseks, väites, et need annavad Kremli üle teatud mõjuvõimu ja aitavad piirata Vene sõjaväe õhulööke sooritavaid kohti.
Ukraina riikliku energiaettevõtte Naftogaz tegevjuht Oleksi Tšernõšov tunnistas Ukraina veidrat praktikat Venemaaga äri ajamisel. „See tundub minu kui Ukraina kodaniku jaoks võimatu – see on minu esimene reaktsioon,” ütles Tšernõšov ja lisas, et see oli isiklik ja emotsionaalne vastus.
Kuid Naftogaz – ja kõrged poliitilised liidrid – nõuavad, et Ukraina ei saa ega peaks torujuhtmeid sulgema, nii et nõuda transiidi pealt tulu (kuigi summa, mida Moskva maksab, ei ole avalik teave), kui ka seetõttu, et mõned Kiievi Euroopa toetajad on sõltuvad endiselt Venemaa naftast ja gaasist.
Venemaa jätkuva kasumi teenimise ja Kiievi pettumuse tõid hiljuti välja Discordi sõnumiplatvormile lekkinud USA salastatud luuredokumendid, mis ütlesid, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski kaalus selle aasta alguses Družba naftajuhtme õhkulaskmist.
Väljaande Washington Post kätte saadud dokumendi kohaselt seadsid USA ametnikud kahtluse alla ähvarduste tõsiduse, mis võis olla frustratsioonipuhang Ungari peaministri Viktor Orbani suhtes, kes on väljendanud Kremli-meelseid seisukohti ja nõudnud erandi tegemist Ungarile seoses Euroopa Liidu jõupingutustega Venemaa nafta ostmise lõpetamiseks.
Moskva saatis eelmisel, 2022. aastal Ukrainat läbiva Družba ehk „Sõpruse” torujuhtme kaudu umbes 300 000 barrelit naftat päevas. Venemaa on ka kohustatud pumpama igal aastal läbi Ukraina gaasitransiidisüsteemi umbes 40 miljardit kuupmeetrit gaasi, kuna tarnelepingud sõlmiti enne 2022. aasta veebruaris toimunud täiemahulist sissetungi.
Ukraina ametnike sõnul on nad sundseisus. Nende territooriumi läbiv Venemaa energia teenib Kremlile miljoneid dollareid ja aitab rahastada selle sõjamasinat. Kuid Kiiev vajab ka transiidi pealt teenitavat raha ja soovib olla usaldusväärne majanduspartner Euroopa riikidele, kellest mõned võivad silmitsi seista destabiliseeriva hinnatõusuga, kui Venemaa energiavarustus ootamatult katkeb.
Tšernõšov ütles, et Kiiev peab täitma oma lepingulisi kohustusi ning tarnete lõpetamise otsuse teevad vastuvõtvad riigid, näiteks Ungari, kes vajavad talvel soojuse saamiseks Venemaa naftat ja gaasi. „Seda voogu ei ole peatatud, et mitte külmutada teisi Ukrainat toetavaid riike,” ütles ta.
Kreml on kasutanud energiavarustust relvana, sealhulgas 2000ndatel aastatel, kui ta katkestas kaks korda tarned Euroopasse.
Kuid Kiiev on ka nõudnud, et Venemaa gaas peab jätkama voolamist, isegi aastate jooksul pärast seda, kui Moskva 2014. aastal ebaseaduslikult Krimmi annekteeris ja Donbassi idaosas separatistlikku sõda õhutas.
Ukraina nõudis, et ta peaks säilitama oma rolli transiitriigina, nõudes samas, et sellised riigid nagu Saksamaa ei aitaks Venemaal uusi torujuhtmeid ehitada – kriitikud nimetasid seda seisukohta silmakirjalikuks. Nüüd ütleb Ukraina, et kõik tema toetajad peaksid Venemaa energia kasutamist vähendama või selle lõpetama.
Venemaa sanktsioonide töörühm, mida juhivad Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak ja USA endine suursaadik Venemaal Michael McFaul, avaldas eelmisel kuul tegevuskava, milles sätestati täiendavad sammud, mida tuleks Venemaa karistamiseks astuda, kuid plaan nõuab Venemaa energia transiidi säilitamist läbi Ukraina.
Samuti kutsuti üles peatama „kõik ülejäänud Venemaa kontrolli all olevad torujuhtmete marsruudid”, mis viivad Venemaa gaasi Euroopa turule, ning TurkStreami torujuhe läbi Türgi. „Lõpetada Venemaa gaasi otsetarned Euroopa Liitu, välja arvatud läbi Ukraina,” seisab tegevuskavas.
Sanktsioonide töörühma kuulunud endisele Nõukogude Liidule keskendunud majandusekspert Anders Aslund ütles, et läbi Ukraina transiidi säilitamise loogika on selge: gaas läheb Euroopa turgudele sellest hoolimata, sest EL tegi oma embargorežiimile mitmeid erandeid, näiteks Ungari.
Veelgi enam, Venemaa on võtnud kohustuse maksta Ukrainale kokku 7 miljardit dollarit 2019. aastal sõlmitud viieaastase lepingu alusel, mida nimetatakse „pumpa või maksa” lepinguks, mis nõuab Moskvalt gaasi tarnimise eest tasumist. „Miks siis mitte raha saada?” küsis Aslund. „Lepingud on Euroopa Liiduga nende asjade jaoks kokku lepitud.”
Sanktsioonide eesmärk ei ole kehtestada „üldine kaubanduskeeld Venemaaga,” ütles Aslund, vaid „tekitada Venemaale maksimaalset kahju, tekitamata Ukrainale rohkem kahju kui vaja”.
Euroopa Liidu saadikud kohtusid 10. mail Brüsselis, et arutada uut Venemaa-vastaste sanktsioonide paketti, mis on arvult 11. Varasemad meetmed olid suunatud üksikisikutele, ettevõtetele ja Venemaa majandussektoritele ning piirasid eksporti ja importi.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles eelmisel päeval Kiievis pressikonverentsil Zelenskiga, et EL teeb jätkuvalt kõik, mis tema võimuses, et „õõnestada Putini sõjamasinat ja tema tulusid”. Zelenski kiitis EL-i ettepanekuid, mis tema sõnul tabavad Venemaa aatomienergia sektorit. Kuid tema ja teised ametnikud on öelnud, et sellest ei piisa.
Kiieviga sõlmitud gaasilepingu kohaselt on Venemaa kohustatud Ukrainale maksma umbes 1–1,5 miljardit dollarit aastas. Pärast sõja algust sulges Kiiev Venemaa gaasi peamise sisenemispunkti okupeeritud territooriumil idas, öeldes, et Ukraina tehnikud ei saa seal töötada. Ukraina ametnikud väitsid, et kogu Venemaa gaasi saab saata läbi teise sisenemispunkti. Venemaa aga vähendas drastiliselt Ukraina kaudu pumbatava gaasi kogust.
Septembris esitas Naftogaz Pariisi Rahvusvahelisele Arbitraažikohtule hagi, milles väitis, et Venemaa riiklik gaasifirma Gazprom ei maksnud rahalisi vahendeid lepingutingimuste kohaselt „ei õigeaegselt ega täielikult”. Naftogaz keeldus aga täpsustamast, kui palju maksetest puudu jäi.
„Me paneme Gazpromi maksma,” ütles Naftogazi juht Juri Vitrenko. Gazprom ütles vastuseks, et juhtumiga tegelemiseks puuduvad „sobivad põhjused” ja ähvardas määrata Naftogazile rahalised karistused.
Gaas on aastakümneid olnud Venemaa ja Ukraina segaste suhete keskmes. Venemaa saatis ühel hetkel üle 80 protsendi oma gaasist üle Ukraina Euroopa riikidesse.
Venemaa lootis Ukrainast mööda minna, avades kaks gaasitoru üle Läänemere Saksamaale. Teise, Nord Stream 2 ehitamise ajal väitsid Ukraina ametnikud, et osa Venemaa gaasist peaks täiemahulise sõja ärahoidmiseks jätkama Ukraina läbimist. Nord Stream 2 ehitati, kuid seda ei võetud kasutusele. Sõda puhkes sellele vaatamata.
Kiievi Majanduskooli poliitikauuringute asepresident Nataliia Šapoval ütles, et Ukraina torujuhtmete kasutamine Venemaa poolt „loob täiendavat kaitset” ja näib piiravat Moskva õhurünnakuid. „Selle talve energiasektori vastase kampaania ajal ei olnud gaasi transport ja ladustamine nende peamised sihtmärgid,” ütles Šapoval.
Samuti on säästetud Družba naftajuhet, mis peatas tegevuse vaid „paariks päevaks, kui neil polnud võimsust pumpade käivitamiseks”, ütles Londoni S&P Global Commodity Insightsi energiatranspordi ekspert Matthew Sagers.
Sagers ütles, et Družba kaudu veeti eelmisel aastal umbes 80 protsenti Ungari suurima naftaettevõtte MOL naftast ja peaks tänavu veetama 50–55 protsenti.
Družba kaudu veetavast naftast sõltuvad peale Ungari ka Tšehhi ja Slovakkia. Lisaks teenis Ukraina eelmisel aastal Družba transiiditasude pealt ligi 180 miljonit dollarit, ütles Sagers. „Raha on raha.”
Lõpuks ütles Sagers, et ukrainlastel pole vaja torujuhet õhku lasta – nad võivad lihtsalt tegevuse lõpetada, kui nad seda soovivad.
