Ukrainas kasvab hirm tuumakatastroofi ees, kuna Vene president Vladimir Putin evakueerib Euroopa suurima tuumaelektrijaama lähedal asuvaid linnu ja hoiatatakse, et Vene väed on paigutanud sündmuskohale lõhkeaineid ja suurtükke.

Moskva evakueeris Zaporižja tuumajaama ümbrusest 1680 kodanikku, sealhulgas 660 last enne Kiievi oodatud vasturünnakut Venemaa presidendi vägede tagasitõrjumiseks, vahendab Daily Mail.

Ukraina lõunaosas on rindejoone lähedal evakueeritud üle tosina linna ja küla, sealhulgas Enerhodari linn, mis on koduks tehase töötajatele ja nende peredele. Linn võeti kontrolli alla Putini sissetungi alguses.

Asjatundjad on hoiatanud, et tuumajaama relvi paigutades riskib Venemaa Ukraina suurtükiväe rünnakuga tehasele – ja seega tuumakatastroofiga.

ÜRO Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri IAEA peadirektor Rafael Grossi ütles: „Peame tegutsema kohe, et hoida ära raske tuumaõnnetuse oht ja sellega kaasnevad tagajärjed elanikkonnale ja keskkonnale.”

„Seda suurt tuumarajatist tuleb kaitsta,” ütles Grossi.

ÜRO hoiatus tuli pärast seda, kui Moskva korraldas täna esmaspäeval üle Ukraina uue drooni-, raketi- ja õhulöökide laine, tabades Kiievit ja teisi olulisi linnu.

Näib, et Moskva tugevdab rünnakuid, valmistudes oma oluliseks võidupühaks, millega tähistatakse Natsi-Saksamaa lüüasaamist 1945. aastal.

Koguni 16 raketirünnakut olid suunatud Harkivi, Hersoni, Mõkolaivi ja Odessa oblastite linnadele, lisaks 61 õhulööki ja 52 raketisalve Ukraina positsioonidele ja asustatud aladele, teatas Ukraina relvajõudude peastaap oma hommikuses sõja ülevaates.

Ukraina õhutõrje hävitas kõik 35 Iraanis toodetud Shahed drooni, mille Venemaa oli saatnud, teatasid sõjaväelased.

Kiievi linnapea ütles, et kütusehoidla, autode, hoonete ja infrastruktuuri kahjustamise tõttu sai pealinnas vigastada vähemalt viis inimest.

„Kahjuks on surnud ja haavatud tsiviilisikuid, kannatada said kõrghooned, eramajad ja muu tsiviilinfrastruktuur,” teatasid sõjaväelased.

Musta mere ääres asuvas Odessa linnas süüdati toiduladu.

Kui esmaspäeval kõlasid üle riigi õhutõrjesireenid, andis Chatham House’i rahvusvahelist julgeolekuprogrammi juhtiv tuumafüüsik dr Patricia Lewis samuti hoiatuse Zaporižja elektrijaama olukorra kohta.

Ta ütles, et on mure, et Venemaa võib rünnata Ukraina positsioone tehase ümbruses, mis sunnib Kiievi vägesid vastu tulistama.

„IAEA – peadirektor – teatas vaid paar päeva tagasi, et nad on näinud relvi, suurtükke ja lõhkeaineid, mis on veetud elektrijaama,” ütles ta BBC Radio 4 saates Today.

„See on meie tõeline mure – et nad tulistavad elektrijaamast ja mida siis ukrainlased teevad? Sest nad ei taha elektrijaama tulistada.”

IAEA teatas varem, et sellised kokkupõrked tehase ümber ähvardavad katastroofiga.

Dr Lewis selgitas, et kui jaama toide katkeb näiteks siis, kui mürsk tabab jaama elektriliini, võib see tähendada jaama reaktori sulamist.

Tehasel on varujõuallikad, sealhulgas diiselgeneraatorid, mis on varasematel kordadel sisse lülitatud, kui objektil toide katkes. Need peavad aga vastu vaid teatud aja. Kui neil saab kütus otsa ja jaam jääb ilma toiteallikata, võib juhtuda katastroof.

„Seal on palju seadmeid [selle katastroofiohu maandamiseks]. Osa sellest saab teha automaatselt, kuid loomulikult on otsustamine lahingutuhinas keeruline,” ütles dr Lewis.

„Seal on ainult piiratud koguses diislikütust. Peaks veenduma, et suudetakse sisse tuua rohkem diislikütust, mida võib-olla ei suudeta,” rääkis ta saatele.

„Nii et suur mure on see, et toiteallikas läheb rikki. Ja [Petro Kotini] sõnul, kes on Ukraina aatomienergiaettevõtte juht, ütles ta, et kulub mõnest tunnist päevani, enne kui asjad lähevad tõsiseks ja võib-olla reaktor sulab. Enne kui meil on Fukushima.”

„Venemaa poolt on tõesti vastutustundetu seda teha,” lisas ta.

Kuude kaupa on mõlemad pooled võidelnud väsimatult Euroopa suurima elektrijaama ümber, mis jäi kuni septembrini Venemaa kontrolli alla Ukraina töötajatega. Zaporižja tehas on üks kümnest maailma suurimast ja andis peaaegu poole Ukraina nelja reaktori tuumaenergia toodangust.

Ukraina vägedel ei õnnestunud pärast esialgset sissetungi jaama hõivata, kuna mõlema poole raketid jõudsid jaama tabamisele ohtlikult lähedale.

Ukraina on sellest ajast peale hoiatanud, et konstruktsiooni kahjustamisel ähvardab Tšernobõli-stiilis katastroof. Septembris sai IAEA jaama terviklikkust kontrollida.

Nii Venemaa kui ka Ukraina süüdistasid teineteist IAEA missiooni saboteerimise katses.

Grossi, kes jätkas kohapeal Venemaa korraldatud kontrollide külastamist, on öelnud, et „jaama seisukorda ja füüsilist terviklikkust” on „mitu korda rikutud”.

Aprillis teatati, et eriarvamusel olevad tehase töötajad, kes keeldusid jaama Vene vägede jaoks aktiivsena hoidmast, langesid okupatsiooni ajal piinamise ohvriks.

Ukraina president Zelenski nõudis eelmisel nädalal Putini kohtumõistmist Haagis „kuritegude” eest.

Praegu valmistub Ukraina kevadiseks vastupealetungiks, väljudes talvisest ummikseisust, tungides lõuna- ja idapoolsetesse okupeeritud piirkondadesse.