Seinäjoki Ideaparki kaubakeskuses paneb riiulitele soodushindu välja Piia, kellele kuulub sisustuspood Zicos. Ta üritab laos oleva kauba maha müüa.

Piia ei kujutanud sellist olukorda ette, kui ta kaheksa aastat tagasi täitis oma unistuse sisustuspoest, vahendab Yle.

Arveid, mida tuleb tasuda, on päris palju. Nüüd üritab ta laos olevast kaubast lahti saada, et saaks arvete jaoks raha, ohkab Piia.

See on juba teine ​​kord, kui ta tühjendab ladu allahindlusega. See ei ole kasumlik. Nüüd on aga püütud ellu jääda ja müüdud kaupa suure allahindlusega. Kui lotovõitu ei tule, siis ega pole palju võimalusi, ütleb Piia.

Koroona mõjutas tavapoode, kuid siis kulutasid inimesed ikkagi veel raha ja Zicose veebipood kasvas.

Piia oleks pandeemia üle elanud, kuid uus kriis oli juba ukse taga: pärast Ukraina sõja puhkemist tekkis energiakriis, kulud tõusid ja soomlaste toimetulek pandi proovile.

Märkasin vahet kohe. Poes kadus ostujõud tasapisi, veebipoes aga hetkega: keegi lihtsalt ei ostnud enam midagi, räägib Piia. Tema sõnul on müük tavapoes vähenenud 30–40 protsenti, veebipoes on langus olnud veelgi suurem.

Suur osa ettevõtjaid on praegu samas olukorras. Eriti hädas on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted.

Enim on hetkel kannatada saanud ehitus, eriti majaehitus, aga ka kaubandussektor ning restorani- ja majutussektor. Seda on näha Asiakastieto kogutud pankrotistatistikast.

Soomes on pankrottide arv olnud alates aasta algusest tõusuteel. Asiakastieto andmetel oli märtsi lõpuks pankrotiavalduse esitanud juba 676 ettevõtet, mida on ligi kolmandiku võrra rohkem kui aasta tagasi.

See arv on viimase viieteistkümne aasta kõrgeim.

Pankrotistatistikat iganädalaselt jälgiv Asiakastieto esindaja Jaakko Nors ütleb, et praegu on pankrottide arv kasvanud erakordselt kiiresti ja ilmselt sama trend jätkub.

Juba koroonakriisi ajal pidid ettevõtted säästusid kasutama, aga nüüd tabab tõusnud hinnatase ja inflatsioon kõiki. Paljudel väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel on ees saatuslikud hetked, ütleb Nors.

Paljud ekspertorganisatsioonid prognoosisid pankrotilainet juba koroonakriisi ajal, kuid seda hoiti ära näiteks riigi toetusmeetmetega. Nüüd on olukord teine.

Mul on kahju näha, kuidas see uuem kriis näib tekitavat turul suurt ebakindlust ja paljude ettevõtete kokkuvarisemist. Suund näib murettekitav, ütleb Nors.

Aasta alguses oleme näinud juba mitme suurema ettevõtte pankrotte. Jutt käib üle 20 miljoni eurose käibega ettevõtetest ehk mõõdukalt suurtest ettevõtetest, ütleb Nors.

Pankrotid toovad turule ebakindlust ja nende mitmekordistav mõju on märkimisväärne.

Nors märgib, et pankrotid on vaid jäämäe tipp. Väga paljudel ettevõtetel on raskusi ja kõik neist ei jõua pankrotistatistikasse.

Samuti on aasta algusest suurenenud kontaktid Ely keskuse hallatava Yrittäjän talousapu ettevõte abitelefoniga. Sel aastal on teenus saanud üle 1100 kontakti ja kakssada kontaktisoovi. Kõnesid tuleb igas kuus kümneid rohkem kui kahel eelmisel aastal.

Üleriigiline telefoninõustamine käivitati 2009. aastal ja on praeguse nime all tegutsenud alates 2021. aastast. Enim kõnesid on tulnud Helsingi piirkonnast ja mujalt Uusimaalt (44 protsenti), järgnevad Pirkanmaa, Edela-Soome ja Pohjanmaa.

Kõnedele vastab Kesk-Pohjanmaa ettevõtjate teenustejuht Mervi Järkkälä. Ta kahetseb, et ettevõtjad otsivad sageli abi nii hilja, et probleemid on juba kuhjunud.

Ettevõtjad on sageli sellised inimesed, kes ei taha alla anda. Alles siis, kui on olukord, kus väljapääsu pole, võetakse ühendust, ütleb Järkkälä.

Majandusnõustamine on tasuta teenus kõigile ettevõtjatele. Sealt saab aruteluabi ja majandust puudutavat nõustamist. Seal saab muuhulgas kaardistada ettevõtte võlgnevused ja varad ning otsida erinevaid väljapääse.

Järkkälä prognoosib, et sel kevadel tuleb palju pankrotte ja firmade sulgemisi. Siiski ei võrdleks ta olukorda 1990ndate aastate suure majanduslangusega.

Põhjused, mis on selle majandusolukorrani viinud, on nii erinevad 1990ndate aastate sügavast majanduslangusest. Nüüd on usk paremasse tulevikku ja sellesse, et me sellest ikkagi taastume, märgib Järkkälä.

Ministeerium prognoosib, et tänavu langeb Soome majandus 0,2 protsenti, kuid järgmisel aastal pöördub see kasvule.

Värske majandusülevaate kohaselt teeb Soome jõupingutusi, et aasta lõpus liikuda majanduslangusest kasvule. Järgmiseks aastaks prognoosib ministeerium majanduskasvuks 1,3 protsenti.

Piia peres on praegu raske aeg. Lisaks sellele, et kaalul on sisustuspoe saatus, sai talvel otsa ka tema abikaasa Veli-Pekka töö ehitusettevõtjana.

Ehitusmaterjalide hinnad tõusid ja lisaks ei julgenud paljud inimesed elektrihinna tõusu tõttu enam remonti raha panna, ütleb Veli-Pekka. Ta teeb fassaadi renoveerimistöid ja piirdeid. Ettevõte on tegutsenud kolmteist aastat ja see oli esimene kord, kui tellimused täielikult lakkasid.

Eelseisev suvi näeb parem välja, aga järgmine talv on jälle täielik müsteerium, ütleb Veli-Pekka.

Piia nendib, et kaks ettevõtjat ühes peres ei ole praegu hea kombinatsioon. Peas keerleb mõte, kuidas sellest üle saada.

Kolmeliikmeline pere on pidanud kõiges järeleandmisi tegema: eramaja kütet on vähendatud, toidu pealt hoitakse kokku ning arvetele on küsitud rohkem makseaega või järelmaksu.

Püütakse vastu pidada. Teisalt ei aita ka võiga määrimine, see ainult halvab. Õnneks saan siiski öösel magada ja tööle on meeldiv minna, ütleb Piia.

Piia on mõelnud poe valiku uuendamisele, et müüa kaupu, mida võidakse osta. Rahaliselt pole see aga võimalik. Hetkel ei suuda ma piisavalt kiireid lahendusi teha, märgib ta.

Üks võimalus on veebipoe laiendamine välismaale. Tõlketöö on juba hoogsalt käimas, kuid kiiret tulu Piia sõnul ka sealt tulemas pole.

Piia sooviks ettevõtjale mingit kindlustunnet. Ta sai koroonakriisi ajal kolm kuud töötutoetust ja kuigi raha oli vähe, kasutas ta seda toidu lauale ostmiseks.

Jutt oli 2020. aasta kevadel valitsuse koostatud seadusest, mis võimaldas ettevõtjatel saada ajutise töötuskindlustuse ilma ettevõtet sulgemata. Seadus kaotas kehtivuse 2021. aasta novembris.

Piia ei tahaks loobuda, kuid see võib olla ainus võimalus. Hiljemalt suvel peab ta langetama otsuse oma ettevõtte saatuse kohta. Muidu läheb olukord nii hulluks, et maja ja kõik läheb haamri alla.