Professionaalsed poevargused toidupoodidest on viimastel aastatel sagenenud. Tihti on objektiks kallid kala- ja lihatooted, ütlevad kaubanduse asjatundjad.
Rootsis on viimase aastaga nähtus kasvanud sedavõrd, et kõige kallim liha võib poelettidelt kaduda vaid ühe päevaga. Rootsi väljaanne Dagens Nyheter annab sellest teada oma ulatuslikus lihavarguste artiklis.
Viiteid sellele nähtusele on ka Helsingi toidupoodides, räägivad kaupmehed väljaandele Helsingin Sanomat.
Soomes ei tühjene riiulid samas tempos kui Rootsis, kuid poevarguste puhul tuuakse esile väärtuslik liha ja kala ning muud kallid tooted nagu juust.
Helsingin Sanomate info kohaselt müüakse varastatud toitu edasi ka restoranidele. Seda kahtlustati ka eelmisel suvel, kui oli juttu Lauttasaari kauplust kimbutavatest pidevatest juustuvargustest. Juba tol ajal räägiti teatud toodete varastamisest „tellimise peale”.
Helsingin Sanomat küsitles sel teemal Lidli, Kesko ja S-grupi esindajaid. Kettide kogemused vargustega on väga sarnased. Kõikides kettides on varaste poolt eelistatuim liha ja kala, kohv, hügieenitooted ja vitamiinid ning alkohol.
Varastamine ise pole viimastel aastatel oluliselt suurenenud, küll aga on muutunud professionaalsemaks. Läbi aegade on inimesed poodidest oma tarbeks varastanud ja asjatundjate hinnangul pole selles suurt tõusu.
Selle kõrvale on tekkinud hoopis organiseeritud tegevus. Näiteks lahustuvat kohvi varastatakse sedavõrd, et vaevalt jõuaks kohvitarbijad seda kõike ära juua, ütleb K-marketi poepidaja Mikko.
Mikko töötab kaupmehena Iso Roobertinkatu K-marketis. Lisaks sellele on ta keti usaldusväärne jaemüüja ja suhtleb palju oma kolleegidega.
Mikko suhteliselt väikeses kaupluses on taskuvarguste tekitatud kahju kümneid tuhandeid eurosid aastas.
Kaupmeeste hinnangul erineb professionaalne tegevus isiklikuks tarbeks mõeldud vargustest selle poolest, mida varastatakse: enim varastatakse isiklikuks tarbeks maiustusi, alkohoolseid jooke ja energiajooke.
Ükski kett ei ole täheldatud piirkondlikke erinevusi varguste arvus.
Seevastu SOK-grupi turvajuhi Janne Ahtoniemi sõnul on Helsingis näha suurlinnadele iseloomulikke probleeme. Näiteks on pealinna piirkonnas rohkem inimesi, kes vaevlevad narkoprobleemide käes. „Väikelinnades on ka raskem anonüümseks jääda,” ütleb Ahtoniemi.
Kauplused võitlevad varguste vastu ka väga sarnaste vahenditega: tooteid võib hoida riiulil piiratud koguses või panna nad kassa lähedale. Kalleimatele toodetele on lisatud alarmid.
Seda, kuhu professionaalide varastatud tooted jõuavad, poe esindajad hinnata ei osanud. Ja seda ei tea ka politsei. Enamiku näppamiste puhul lähevad toidud ja joogid teo toimepanija enda tarbeks ning nende väärtus on vaid paar eurot. Sellised juhtumid tavaliselt uurimiseni ei jõua.
Kui varas teolt tabatakse, lahendab olukorra sageli patrullpolitsei igapäevaste trahvidega. Vaid juhul, kui varastatud toodete väärtus on üle 500 euro või kui vargast on aasta jooksul tabatud rohkem kui kuus korda, läheb asi prokurörile süüdistuse esitamiseks.
Eelmisel, 2022. aastal fikseeris Helsingi politsei ligi 500 näppamiskatset ja 11 397 näppamist. Poevarguste eest kirjutati välja üle 2700 trahvi.
