Soome Toiduainetöötajate Ametiühingu teenistuses olnud töötajatel oli lisapension, mille maksis kinni tööandja. Selle järgi sai töötaja pensionile minna juba 60-aastaselt täispensioniga, mis on võrdne 60 protsendiga palgast.

Tingimuseks oli, et töötaja oli ametiühingus teenistuses vähemalt 25 aastat, vahendab Iltalehti.

Tööpensioni süsteemi muudatustega kaotati aastatel 2001–2017 täiendava pensioni süsteem.

Ametiühing oli pakkunud töötajatele 2016. aastal lisapensioni asendamiseks grupipensionikindlustust, kuid osa töötajaid ei nõustunud sellega. Nende hinnangul oli see korraldus kehvem kui vana lisapension.

Viis ametiühingu töötajat andsid oma pensioniasja Helsingi kohtusse. Nad nõudsid kohtult nende õiguse kinnitamist täispensionile ja lisapensionile 60-aastaselt.

Töötajad leidsid, et lisapension on töölepingus kokku lepitud. Tööandja ei saanud lepingut ühepoolselt muuta.

Täiendava pensionihüvitise rahaline tähendus oli töötajate hinnangul kümneid tuhandeid või isegi 100 000 eurot töötaja kohta.

Tööandja seevastu leidis, et tegemist on tööandja poolt töötajatele ühepoolselt antud hüvega. Töölepingus seda kokku ei lepitud. Seetõttu oli tööandjal õigus oma ühepoolse otsusega täiendava pensioni korraldust muuta.

Tööandja sõnul ei vastutanud ta ka seadusemuudatusest tulenevate pensionikindlustuse muudatuste hüvitamise eest.

Helsingi kohus juhtis tähelepanu töötajate poolt kohtus esitatud ühesugustele seletustele. Töötajate sõnul ei olnud nad päris töölepinguid sõlminud. Töövestlusel täideti ankeet nime, kontaktandmete ja töötasuga. Ankeedile kirjutasid alla töötaja ja tööandja esindaja.

Töötajate kohtus öeldu kohaselt rääkis tööandja esindaja neile töölevõtmise üritusel töösoodustustest nagu tasuta töötervishoid, hambaravi ja lisapension.

Kohus märkis, et keegi ei väitnud kohtus, et oleks lisapensioni üle üksikasjalikult arutanud. Ka tööandja esindaja ei rõhutanud väidetavalt pensioni püsivust.

Kohus leidis, et lisapension ei ole töölepingu järgne tingimus, vaid hüvitis, mis loodi tööandja algatusel töötajatele. Töövestlusel tööga kaasnevaid hüvesid omavahel kokku ei lepitud, vaid tööandja esindaja lihtsalt rääkis sellest.

Helsingi kohus lükkas tagasi töötajate nõudmised täispensioni ja lisapensioni saamiseks 60-aastaselt. Pooltele jäeti kanda oma kohtukulud.

Pooled kaebasid kohtuotsuse edasi Helsingi ringkonnakohtusse. Töötajad kogu kohtuotsuse ja tööandja kohtukulud.

Helsingi ringkonnakohus kiitis esimese astme kohtu otsuse teatud täiendustega heaks. Ringkonnakohus muutis aga otsust kohtukulude osas.

Ringkonnakohus mõistis töötajatelt solidaarselt välja vastaspoole õigusabikulud kahes kohtuastmes kokku summas 39 873 eurot koos intressidega.

Töötajate endi kohtukulud olid 42 270 eurot. Viis hagi kaotanud töötajat peavad maksma kokku 82 143 eurot.