Soome on Euroopa Komisjoni värskeimas kütusehindade ülevaates mai alguse seisuga esikohal. Soomes maksab bensiini 95 liiter 1,943 eurot, mis on selgelt kõige kõrgem hind. Järgmisena tulevad Taani ja Prantsusmaa.

Võrdluseks, Eestis on bensiini hind 1,698 eurot liiter ja see on samuti Euroopa tipus. Lätis on hind 1,641 ja Leedus 1,496 eurot liiter. Madalaim on bensiini hind Bulgaarias: 1,296 eurot liiter.

Tavaliselt on edetabeli tipus olnud Taani, kuid käesoleva, 2023. aasta kevade jooksul järjest sagedamini Soome, vahendab Yle.

Rootsi seevastu on diislikütuse hinna esikohta hoidnud kauem. Diisel maksab Rootsis 1,862 eurot liiter. Teisel kohal on Soome 1,832 euroga liiter.

Võrdluseks, Eestis maksab diisel 1,498 eurot liiter, Lätis 1,479 ja Leedus 1,340 eurot liiter. Madalaim on diisli hind Maltal: 1,210 eurot liiter.

Tipus olevad naaberriigid Soome ja Rootsi paistavad teiste seas silma, sest hinna poolest kolmandal kohal olevas Itaalias tuleb diisli eest maksta selgelt vähem ehk 1,680 eurot liiter.

Natuke üllatav. Muidugi on Soome varemgi esikolmikus olnud, aga mitte tavaliselt tipus, ütleb Soome autovaldkonna teavituskeskuse liikluse eriekspert Hanna Kalenoja.

Riikide suuri erinevusi selgitavad paljud põhjused, märgib Kalenoja. Palgatasemed, ostujõud ja majanduskasv on EL-i riikides väga erinevad ning seetõttu on selge, et näiteks Ida-Euroopas ja Baltikumis on kütusehinnad odavamad.

Aga Soome esikoha peamine põhjus on teada ehk maksustamine. Bensiini ja diisliõli maksustamine koosneb aktsiisist ehk kütusemaksust ja käibemaksust.

Meil ​​on praegu Euroopa kõrgeim bensiini maksutase ja see tõstab hinda. Üldiselt on bensiini maksustamine olnud kõrgem näiteks Taanis ja Hollandis, kuid praegu on maksutase kõrgeim Soomes. Energiakriisi tõttu on paljud riigid teinud muudatusi kütuse aktsiisimaksudes, et parandada tarbijate ostujõudu ja vähendada transpordikulusid. Näiteks Rootsis alandati fossiilkütuste aktsiisi, räägib Kalenoja.

Komisjoni ELi riikide ülevaates moodustab maks keskmiselt 51 protsenti bensiini hinnast. Soomes oli bensiini maksuosa 57 protsenti. Diislikütuse hinna maksuosa on Soomes 47 protsenti, mis vastab EL-i keskmisele.

Hinda mõjutab ka kütustele lisatava taastuvkomponendi kohustus. Soomes korrigeeriti ostujõudu eelmisel, 2022. aastal, vähendades maksude asemel taastuvkomponendi lisamise kohustust. Vähendatud tase kehtib ka tänavu.

Ühe selgituse Soome esikohale võib leida just taastuvkomponendi lisamise kohustusest. See ei ole nii lihtne kui maksustamine.

Lisamiskohustus on üks hinda mõjutavatest teguritest, sest taastuvkomponendi hind on kõrgem kui fossiilkütustel. Soomes oli taastuvkomponendi lisamise kohustus umbes 20 protsenti, kuid seda langetati eelmisel ja tänavusel aastal, mis on langetanud bensiini ja diislikütuse hinda.

Lisamiskohustus mõjutab bensiini hinda, kuigi see koosneb peamiselt taastuvatest diislikütustest. Kallimaid taastuvallikaid saab diisliga segada ilma segamispiiranguta. Müüjad lisavad aga taastuvkomponendi kulu ka bensiini hinnale, sest lisamiskohustus kehtib kogu müüdud kütuste kogusele.

Lisamiskohustus on praegu 13,5 protsenti, kuid seegi on kõrgem kui paljudes teistes riikides.

Paljudes riikides puudub riiklik lisamiskohustus. EL nõuab liikmesriikidelt taastuvkütuste osakaalu suurendamist 2030. aastaks 14 protsendini energia lõpptarbimisest. Kuna Soomel ja Rootsil on EL-i määrusega võetud karmid heitkoguste vähendamise eesmärgid, on olnud vaja lisamiskohustust riiklikult tõsta, ütleb Kalenoja.

Nüüd kavatseb Rootsi langetada oma lisamiskohustuse ELi miinimumini. Soomes on aastavahetusel ähvardav lisamiskohustuse tõus ajendanud põlissoomlasi pakkuma sama soodustust ka Soomes.

Autovaldkond näeb lisamiskohustuse alandamises või tõusu külmutamises riske.

Oleks soovitav, et valitsus ei teeks praegu lisamiskohustuse osas kaugeleulatuvaid otsuseid. Meetmed hinnatõusu ohjeldamiseks olid väga vajalikud aasta tagasi, kui liitrihinnad olid 2,5 euro juures. Turg on aga stabiliseerumas. Seetõttu ei tohiks potentsiaalselt ülekorrigeerivaid meetmeid kasutusele võtta, ütleb Kalenoja.

Muret tekitavad tagajärjed.

Lisamiskohustuse alandamine toob kaasa selle, et Soome ei saavuta oma heite eesmärke ja näiteks saastekvootide ostmise tõttu tekiks raskesti prognoositavaid kulusid.

Parem viis oleks Kalenoja sõnul maksude muutmine. Kui tahetakse kinni pidada ambitsioonikast lisamiskohustusest, siis üks võimalus oleks alandada taastuvkütuste maksumäära. See alandaks selgelt ka müüdavate kütuste hinda.

Kütuste makse aga ei taheta alandada, kuna need toovad riigikassasse sisse miljardeid eurosid. Liiklusest kogutud kütusemaksud olid 2022. aasta eelarves 2,8 miljardit eurot, ütleb Kalenoja.

Soomes on kütuse hind kõrge ka maailma mastaabis. Kalleim on bensiin Hong Kongis, kus see maksab 2,7 eurot liiter. Odavaim on bensiin Venetsueelas, kus hind on 0,004 eurot liiter.