Soome keskkriminaalpolitsei KRP kahtlustab, et välismaalasi on Lätist ja Eestist meelitatud Soome tööle sunnitööle sarnastel tingimustel.
Kuritegelikul teel saadud tulu on olnud mahus vähemalt 2,3 miljonit eurot, vahendab Iltalehti.
Eeluurimise käigus selgitati välja 21 inimest, kes langesid kahtlustuste kohaselt inimkaubanduse ohvriks. Lisaks inimkaubanduse kuritegudele kahtlustab eeluurimine tööpensioni kindlustuse maksekelmust. KRP on selles küsimuses teinud tihedat koostööd Eesti Keskkriminaalpolitseiga.
Eeluurimise raporti kohaselt on kahtlustatavad enda asutatud ettevõtete kaudu värvanud töötajaid ehitusvaldkonna töödele. Arvatakse, et kahtlusalused on ohvreid eksitanud.
Politsei andmetel on kahtlustatavad näiteks keeleoskuse ja ressursi puuduse tõttu ära kasutanud puudutatud isikute sõltuvust tööandjast. Lisaks kahtlustatakse eeluurimisel osa töötajate puhul vägivalda ja ähvardusi, ütles juhtumi uurimise juht, kriminaalkomissar Marko Heinonen pressiteates.
Politsei kahtlustuste kohaselt olid töötingimused kehvad. Töötajad on pandud töötama pikki tunde ilma vaheajata ja nende töötasu on kas osaliselt või täielikult välja maksmata.
Politsei kahtlustab, et kuriteod pani toime süstemaatiline, peamiselt Eesti isikutest koosnev organisatsioon. Eestis on operatiivjuhid ja taustamõjutajad liigitatud organiseeritud kuritegelikus grupeeringus töötanud isikuteks.
Organisatsiooni kahtlustatakse kuritegeliku tegevuse varjamises, luues muu hulgas eraldi ettevõtteid kuritegelikul teel saadud tulu üleandmiseks ja varjamiseks.
Kahtlustatavad on operatsiooni keskmes olevasse firmasse määranud soomlasest tegevdirektori, kellel pole ettevõttes tegelikke volitusi.
Politsei hinnangul on organisatsioon aastatel 2020–2022 värvanud Soome sadu töötajaid välismaalt. Töötajad on olnud peamiselt Eesti, Läti ja Ukraina kodanikud.
Seoses eeluurimisega on tuvastatud 21 kannatanut. Tegelikkuses võib ohvrite arv olla palju suurem. Inimkaubandus on sageli varjatud kuritegu ja sellega seotud inimesed ei pruugi teadagi, et nad on langenud kuriteo ohvriks. Ka Soomest kodumaale naasnud ohvritega kontakti saamine on keeruline, märkis Heinonen.
Politsei kahtlustab, et kurjategijad kasutasid töötajate ärakasutamiseks lihtettevõtlust. Politsei hinnangul on töötajad ettevõttes registreeritud lihtettevõtjatena, ilma et nad oleksid korraldusest tegelikult teadlikud või mõistnud, mida lihtettevõtlus tähendab.
Organisatsioon on lubanud töötajatele tasuta elamispinna Soomes ja tehtud töö eest palka. Hiljem selgus aga Soome saabunud töötajatele, et tingimused ei vasta varem kokkulepitule.
Ühtteist Eesti kodanikku kahtlustatakse 21 inimkaubanduse juhtumis ja ühes tööpensioni kindlustuse maksekelmuses. Üks kahtlusalustest on Soome kodanik. Eeluurimisel vahistatud seitsmest kaks on endiselt vahi all.
Soome ehitusfirmasid, kus kannatanud on töötanud, kuritegudes ei kahtlustata.
Juhtumi politsei eeluurimine on lõpetatud ja üle antud Lõuna-Soome piirkonnaprokurörile.
