Saksa uurijad suhtuvad aruande kohaselt skeptiliselt väidetesse, nagu oleks Vene mereväe laevad saboteerinud Nord Streami gaasitorusid, ning otsivad selle asemel vihjeid, mis viitavad Ukraina võimudele.
Kolm neljast torujuhtme harust, mis ehitati Vene gaasi transportimiseks Saksamaale Läänemere põhjas, purunesid mullu septembris veealustes plahvatustes, katkestades sisuliselt peamise energiaühenduse kahe riigi vahel, vahendab Times.
Kurjategijat ei ole veel kindlaks tehtud, hoolimata kolmest eraldiseisvast riiklikust uurimisest, mille viisid läbi Saksamaa, Rootsi ja Taani.
Ametliku teabe vaakumi on täitnud spekulatsioonid, milles süüdistatakse Ameerika Ühendriike, Venemaad, Ukraina salateenistusi ja Ukrainas asuvat nimetut ärimeest. Kõik kolm riiki on oma seotust eitanud.
USA ajakirjanik Seymour Hearsh on väitnud, et rünnaku korraldas CIA, kuigi tema teoorias on sellest ajast peale ilmnenud arvukalt ebatäpsusi ja ebakõlasid.
Viimastel kuudel on palju tähelepanu pööratud Vene mereväe laevade liikumisele plahvatuspaikade läheduses sabotaažile eelnenud kuudel, kusjuures viimane visiit toimus viis päeva enne plahvatusi.
Selle väite kriitikud väidavad, et Putini režiimil oli vähe huvi oma Euroopa energiamõju ühe peamise haru kaotamiseks.
Selle pooldajad ütlevad, et Venemaa oleks eelkõige tahtnud saata läänele hoiatussignaali kriitilise infrastruktuuri haavatavuse kohta merel. Samuti väidavad nad, et oma torujuhtmete õhkimine Taani Bornholmi saarest ida pool asuvates rahvusvahelistes vetes oleks võimaldanud Moskval varjuda usutava eituse sirmi taha.
Saksa Föderaalne Kriminaaljuurdlusamet (BKA), mis on FBI vaste, väidetavalt uurib aga Ukrainat puudutava teooria uusi juhtlõngasid.
Grupp uurivaid ajakirjanikke Saksamaal, Poolas, Rootsis ja Taanis väitis esmaspäeval, et BKA oli põhjalikult uurinud Venemaa mereväe manöövreid pommipaikade läheduses ega ole veendunud, et nad suudavad sabotaaži selgitada.
Teadaolevalt keskendub Saksa politsei selle asemel Andromedale, jahile, mille salapärane Poola ettevõte rentis Põhja-Saksamaa Rostocki sadamast mõni nädal enne rünnakut.
Arvatakse, et jaht sildus Taani tillukese Christianso saare jahisadamas – Bornholmist kirdes ja mõnekümne miili raadiuses kolme pommi plahvatuskohast – sabotaažieelsetel päevadel.
Hiljem leiti paadist „sõjalise otstarbega ja veealuse kasutusega” lõhkekehade jälgi. Teooria väidab, et viis meest ja naine reisisid Saksamaale võltsitud Bulgaaria ja Rumeenia passidega ning kasutasid seejärel jahti koolitatud sukeldujale platvormina, et pommid umbes 70 meetri sügavusele paigutada.
Ajalehe Süddeutsche Zeitung ja selle uudisteorganisatsioonidest partnerite teatel arvavad Saksa võimud, et rünnak sai toimuda vaid riikliku julgeolekuteenistuse abiga, ning on avastanud tõendeid, mis võivad viidata Ukraina osalusele.
Väidetavalt viivad niidid kahe ukrainlase poolt Varssavis asutatud varifirmani, mis näiliselt oli reisibüroo.
Raport viitas ka sellele, et Saksa politsei valis jahi võimalike meeskonnaliikmete hulka veel kaks tundmatut Ukraina kodanikku, vastavalt Kiievi ja Odessa lähedal asuvatest linnadest. Üks neist, 26-aastane mees, on väidetavalt teeninud Ukraina sõjaväes.
Julgeolekuanalüütikud on aga väljendanud kahtlust, et sellise mahuga operatsiooni oleks saanud edukalt läbi viia nii väike grupp inimesi nii väikesel laeval ilma allveelaeva abita.
