Enne koroonat olin terve kui purikas. Võisin koeraga viis kilomeetrit peatumata joosta ja kaal oli hakanud langema. Töö sujus ja elu sujus. Nüüd räägib Keraval elav pereisa Ville, et jaksab vaevu püsti seista.

Ta haigestus koroonasse kolm aastat tagasi mais ja pole siiani paranenud. Põrandakatetega tegeleva ettevõtja ametis on ta endiselt töövõimetu, vahendab Yle.

Algul oli tal vaid kerge kurguvalu, kuid siis tabas väsimus ja see muutus krooniliseks.

Ma magasin üheksa tundi ööund ja selle peale kaks viietunnist uinakut. Polnudki palju muud teha, kui natukene süüa, märgib ta.

Väsimus 2020. aasta sügisel veidi leebus ning pärast jõule hakkas mees taas mõõdukalt trenni tegema, kuid siis algas krooniline peavalu.

Sellest ajast alates on erinevad sümptomid ainult suurenenud ja süvenenud. Tänapäeval vaevavad Villet mitukümmend erinevat sümptomit nagu närvi- ja lihasvalu, kõrge vererõhk, pulsisageduse tõus, keskendumisraskused ja nägemishäired.

Ta võib kõndida viiskümmend meetrit, kuid ei pruugi enam tagasi jõuda. Halvimad on kõhu sümptomid.

Neli korda nädalas tühjendan end peaaegu nuttes neli tundi tualetis. See on vastik, kui see kestab kaks õhtupoolikut. Peale seda peaks kokkama või poodi minema, aga jalad on WC-s istumisest nii valusad, et ei jaksa kõndida, räägib mees.

Villel on leitud pikk koroona. Yle on arstide seisukohti näinud.

Veebruari seisuga oli Soomes diagnoositud 23 000 pika koroona haiget, kellest hinnanguliselt paar tuhat on tõsised juhtumid.

Lõuna-Savo hoolekandepiirkond on asja kohta omapoolse uurimise läbi viinud. Peaarst Hans Gärdströmi sõnul on haigete arv vaid jäämäe veepealne osa, sest paljudel on nii kerged sümptomid, et nad ei pöördugi ravile.

Juhtumeid on ikka rohkem, kuid haigestumise tempo on aeglustunud. Pikka koroonat uuritakse aktiivselt maailma eri paigus.

On teada, et see ei ole üksik haigus, vaid sellel on palju erinevaid tegureid. Tekkemehhanismi kohta on saadud palju uut teavet. See võib põhjustada kudede ja elundite kahjustusi ning olla seotud ka pikaajalise põletiku sümptomitega.

Gärdströmi sõnul võib pikaajaline koroona tekitada ka autoimmuunreaktsiooni, kus organismi kaitsesüsteem ründab enda kudesid.

Soome osaleb ulatuslikus ELi rahastatavas pika koroona uuringus. Uuritava haiguse mehhanismi kohta on palju erinevaid teooriaid.

Valdav enamus praktilise arstitöö tegijaid arvab, et tegemist on biopsühhosotsiaalse haigusega. Kindlasti on taustal bioloogilised tegurid. Nüüd näiteks uurime, kas hematoentsefaalbarjäär võib lekkida nii, et viirus satub ajju ja häirib kesknärvisüsteemi, räägib Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS vanemarst Helena Liira.

Liira sõnul arvatakse, et pika koroona puhul võivad aju regulatsioonisüsteemid olla häiritud. Eelkõige võib esineda häireid stressijuhtimisega seotud regulatsioonis.

Näib, et need patsiendid on teatud tüüpi stressiseisundis ja nende stressisüsteemid on üle erutatud. Koroonaviirus võib põhjustada ka teiste viiruste aktiveerumist, näiteks aktiveerub herpesviirus ja seetõttu on sümptomid nii mitmekesised.

Kuni pikaajalise koroona tekkemehhanismi väljaselgitamiseni pole võimalik ka sellele ravi ega ravimit leida.

Paljud haiged on olnud sportlased, kes on end treenides pingutanud või on olnud muu stress. Mõju on teadaolevalt ka varasematel haigustel.

On leitud, et koroonavaktsiin, D-vitamiin ja treening on kasulikud haigestumiste vältimisel. Siiski on ka juhtumeid, kus patsient oli varem täiesti terve ja tegi tervise heaks kõik võimaliku, kuid jääb siiski haigeks, räägib Gärdström.

Sümptomid on sõltuvalt patsiendist väga erinevad.

Kõige sagedasemad sümptomid on kurnatus, mis ei kao puhates, valu rinnus, hingamisraskused, aju-udu ja väsimus pingutusest. Sümptomite pilt on lai ja meilgi on ravitud patsiente, kes põevad näiteks tinnitust, räägib Liira.

Hea uudis on see, et sümptomid paranevad tavaliselt aja jooksul. Patsiendid saavad sümptomeid leevendavaid ravimeid, mõnel juhul ka taastusravi, näiteks lõdvestusharjutusi.

Pikaajalise koroona haigete ravi on piirkonniti väga erinev. Parim ravi on Uusimaal, kus asub koroonaviirusnakkuse pikaajaliste sümptomite ambulatoorne polikliinik.

Mõned patsiendid on tundnud, et neid ei võeta tõsiselt.

On oluline, et otsitaks ravi ja et haigust võetaks tõsiselt. Sümptomid on patsiendi jaoks täiesti reaalsed ja võivad olla väga invaliidistavad, ütleb Gärdström.

Teadmised haigusest suurenevad ja arste koolitatakse pidevalt.

Ka meedial on mõju. Kui inimesed hakkavad stressama, et neil on pikaajaline koroona, siis see süvendab sümptomeid, ütleb Liira.

Koroonahaige Ville lõikab oma 3-toalises korteris kurki. Kolme alaealise lapsega peres on rahadega tema haiguse tõttu kitsas. Pereema on kolmekuuse beebiga haiglaõe töölt lapsehoolduspuhkusel.

Korteri kommunaalmaksed on viimastel aastatel kanalisatsiooni remondi tõttu kolmekordistunud.

Kela arvates peaks kogu meie pere minu abikaasa sünnitoetusega hakkama saama. Olen pidanud võitlema toimetulekutoetuse eest. Eelmine otsus toetuse kohta tuli pärast 24 kõnet, ütleb Ville.

Ville oli üks esimesi, kes koroonasse haigestus, kui vaktsiine polnud veel saadaval. Nakatumine toimus ehitusplatsil, kus oli võimalik tuvastada nakkusallikas.

Kõige kauem olen taotlenud hüvitist kindlustusseltsilt. Pärast kolme edasikaebamisvooru tuvastati, et koroona on kutsehaigus, kuid hüvitist maksti vaid 34 päeva eest. Nüüd on uus kaebus pooleli, räägib mees.

Jõudu toimetulekuks saab Ville perelt ja lootusest, et ühel päeval läheb paremaks. Nüüd ütleb talle arst, et teda enam aidata ei saa.

Ta saab ravimeid närvivalu, kõrge vererõhu ja pulsisageduse vähendamise vastu.

Loodan, et saan rahaasjad korda nii, et ma ei peaks sellele mõtlema ega oleks sunnitud kodutuks jääma. Jällegi loodan, et arstid hakkaksid uurima, mis mehel viga on ja mis seda põhjustab, märgib Ville.