Isa sõnul said Helsingi piirkonnas elanud paari probleemid alguse 2018. aastal, kui suurpere kolis uude korterisse.
Korteri ventilatsiooniga oli probleeme. Isa sõnul oli ema sel ajal tuttavaks saanud inimestega, kes levitasid kummalisi hallituse teooriaid. Ema ise ütles, et esimest korda puutus ta hallitusega kokku juba 2009. aastal, vahendab Iltalehti.
Perekond oli ema soovi kohaselt korterit vahetanud. Homöopaatilised sümptomid ema sõnul aga jätkusid. Ema uskus, et hallituse eosed on liikunud koos vallasasjadega ka uude korterisse.
Ema oli nõudnud, et lisaks korterile tuleb välja vahetada ka kõik pere asjad. Ta kolis ajutiselt ühe sõbra juurde.
Ka pärast seda olid hallituse eosed ema sõnul neile uude koju järgnenud. Ta oli pidanud pere ühisest kodust täielikult välja kolima.
Paar lahutas aastal 2020. Pärast lahutust oli pereelu jätkunud ühise hooldusõigusena, kus lapsed elasid vaheldumisi kaks nädalat isa ja ema juures. Lõpuks olid lapsed jäänud ema juurde pikemaks ajaks.
Ema sõnul tohtisid lapsed isaga kohtuda vaid hallitusevabades tubades.
Laste eestkostega seotud vaidlust on pärast seda arutatud nii kohtute mitmes astmes. Naine nõudis Helsingi kohtu kaudu kõikide laste ainuhooldusõigust, et nad saaksid isaga kohtuda vaid piiratud ulatuses. Oma vastuses nõudis isa samuti laste ainuhooldusõigust.
Ema väitis, et isa praeguses korteris on endiselt hallitanud esemeid, mis tekitavad lastel haigusnähte. Ema sõnul reageerivad lapsed isegi väikesele kogusele hallitusseente eostele. Ema sõnul oli isa juures viibimine kahjulik laste tervisele.
Helsingi linna sotsiaalkomisjoni koostatud olukorraraporti põhjal oli lastel vahetu ja soe suhe mõlema vanemaga. Vanimad lapsed jagasid aga ema seisukohta ja tundsid, et isa ei võta hallitusallergiat tõsiselt. Kõik lapsed olid alla 15-aastased.
Laste isa rääkis kohtus, et nõustus ema palvel pere korterites tehtud hallituskatsetega ning et ta õhutas ja puhastas oma autot vastavalt ema juhistele. Samas millestki ei piisanud. Isa sõnul pidi ta enda koju pääsemiseks end isegi seebi-söögisooda lahusega pesema.
Isa pidas oma laste ema hirmu hallituse ees alusetuks. Välja tuli vahetada kõik pere asjad, kuni jalgratta sadulateni välja. Ema sõnul oli hallitust ka isa autos ja see oli reisinud ka koos isaga lasteaeda.
Isa sõnul oli ema hirm hallituse ees viinud laste jaoks alandavate pesurituaalideni. Lapsed olid pidanud end avalikes kohtades enne ema korterisse minekut soodaga pesema. Riideid tuli vahetada ka siis, kui lapsed isa juurest ema juurde jõudsid. Saastumise ohu tõttu oli lastel kaasas kaks kooliraamatut ja isa ei tohtinud oma lapse telefoni puudutada, et hallitus ei jääks selle külge kinni.
Isa sõnul olid lapsed ema hirmutamise tõttu hakanud kartma isaga koosolemist, mis väljendus näiteks akende avamises ja suu kinni katmises.
Kohus märkis, et võtab hallitusallergia ja hallituse põhjustatud sümptomeid tõsiselt, sest hallitusega kokkupuutujad peaksid vältima edasist kokkupuudet. Isa korteri ülevaatusel ei ilmnenud aga hallitusest ega niiskusest tingitud probleeme. Ka isa autost ei leitud midagi.
Helsingi ringkonnakohus leidis, et ema enda tervisega seotud hallitusehirm avaldas ilmselgelt negatiivset mõju laste suhtumisele enda isasse ja teistesse sugulastesse. Lapsed olid mures enda tervise pärast ja osa lapsi kartis, et ei saa enam ema näha, kui neile antakse isa juurde elama mineku käsk.
Nendel asjaoludel pidas kohus laste huvidele vastavaks elamist koos isaga. Nad määrati ainuisikuliselt oma isa hoole alla. Korraldust põhjendati muuhulgas toimiva suhte kindlustamisega mõlema vanemaga.
Ema kaebas kohtu otsuse edasi ringkonnakohtusse, mis edasiseks menetlemiseks luba ei andnud. Varasem otsus jääb seega jõusse.
