Kinnisvara rendifirmale kuulus Turu kesklinnas ajaloolises eliitmajas 59-ruutmeetrine korter. 2018. aasta augustis avastati korterist tõsine lutikaprobleem.

Korteri vallutanud lutikatest vabanemiseks tuli teha ulatuslikud lammutustööd kuni betoonpinnani välja, vahendab Iltalehti.

Lammutustööde nimekiri oli pikk. Vannitoa ja köögiosa puitkonstruktsioonid, kööginurga kapid, magamistoa puidust kõrgendus, kogu korteri tammeparkett, põranda aluskonstruktsioon ja selle all olev soojustus ning kogu lagi ja seinapaneelid tuli korterist eemaldada.

Eemaldada tuli lae- ja seinapaneelide alune elektrijuhtmestik, samuti kõik kapid. Vannitoas tuli lahti võtta kolm eraldiseisvat plaaditud torukanalit. Vannitoas olid plaadid puitlae kohal, nii et lutikad olid pääsenud sisse ja peitusid plaadi taga olevas õhuvahes.

Lammutustööd lõppesid tänavu veebruaris, lutikatõrjet tehti 2019. aasta aprillis.

Renoveerimise jätkamise osas ei suutnud korteriomanik ja elamuühistu kokkuleppele jõuda, milline oli ettevõtte ja milline oli osaniku vastutus korteri esialgse seisukorra taastamisel.

Korteri omanik andis asja Edela-Soome kohtusse. Ta leidis, et korteriühistu on jätnud hooletusse oma kohustuse remontida korteri sisemised osad, mille eest ta vastutab.

Omaniku sõnul peaks elamufirma taastama köögi, pliidi, segisti ja põhikapid. Samuti muuta vannituba veekindlaks ja plaadistada ning paigaldada põhilised sanitaartehnilised seadmed.

Kohe, kui lutikakahju suurus selgus, oli omanik teatanud, et teeb korteris kapitaalremondi, kus muudetakse tubade asukohta ning ehitatakse uus duširuum, eraldi wc ja majapidamisruum.

Elamufirma väitel jõuti osanikuga peetud arutelude ja e-kirjade kaudu kokkuleppele, et firma remondib korteri „pinnaviimistluseni”. Ettevõte oli selle töö eest tasunud 13 700 eurot. Pärast seda jätkanuks osanik renoveerimist, parandades korteri taset selliselt, nagu soovib.

Elamuühistu väitel ei pea ta taastama rajatisi, mida osanik oleks nagunii renoveerinud. Ühtlasi teatas firma, et lutikaprobleemi tõttu poleks tulnud pliiti, WC-potti ning segisteid ja mööblit välja vahetada, vaid oleks saanud vanad uuesti paigaldada.

Kohtus üle kuulatud tunnistajal oli 20-aastane lutikatõrje kogemus. Ta oli korteris mitu korda käinud. Mehe sõnul oli lutikaprobleem korteris erakordselt suur.

Tunnistaja sõnul oli vajalik kõigi puitdetailide eemaldamine. Põhimõtteliselt oleks võinud eemaldatud mööbli ja tehnika uuesti paigaldada, kuid need oleks tulnud teistmoodi eemaldada, kaitsta, transportida töötlemiseks, kuumtöödelda, lutikatõrje ajal hoiustada ja korterisse tagasi viia.

Tunnistaja ütles, et seda tehakse vaid ajalooliselt väärtuslike esemete puhul, kuna säilitamine ja käitlemine on muidu kulukam kui uute soetamine.

Kohus leidis, et hageja tehtud ümberehitustööd ei kaotanud elamuühistu vastutust ümberehitustööde eest. Ettevõte peab taastama lutikate eemaldamise tõttu kahjustatud korteri sisustusse kuulunud põhikapid, pliidi ja vannitoa koos põhilise santehnika ja -varustusega.

Vana mööbli ja tehnika kohta märkis kohus, et need oleks olnud võimalik säilitada. Elamuühistu oli vastutav, kuna ei olnud andnud töövõtjale korraldust neid alles hoida.

Kohus tõi välja, et mööbli ja tehnika ümberpaigutamine ei oleks kulusid vähendanud, sest nende hoiustamise ja puhastamise kulud oleks tasunud elamuühistu.

Kohtu hinnangul pidi firma vannitoa seina- ja põrandapinnad hüdroisoleerima ja plaatima, kuna lutikate eemaldamise tõttu olid pinnad kahjustatud.

Kohus mõistis elamufirmalt muuhulgas välja korteri põhitasemele viimise, põhitasemele kuuluvate kappide ning järelevalve- ja ehitusülesannete täitmise eest kokku 26 844 eurot koos intressidega.

Lisaks peab elamuühistu tasuma osaniku kohtukulud 35 712 eurot koos intressidega. Elamufirma enda õigusabikulud olid 14 765 eurot.

Hiljutine kohtuotsus ei ole veel jõustunud.

Lutikad olid ka veel sama maja kolmes korteris. Neid kortereid selles kohtuprotsessis aga ei käsitletud.