Soome sotsiaalkindlustusamet Kela maksis 2022. aastal korteriomanikele eluasemetoetust summas ligi 37 miljonit eurot.
Kela toetab lisaks üürnikele ka eraomanduses olevate korterite omanikke. Eluasemetoetuse saajate hulgas on aga oma korteris elavate inimeste osakaal vaid paar protsenti, vahendab Iltalehti.
Inimese majanduslik seis võis korteri soetamisel olla hea, kuid olukord võib muutuda, kui ta näiteks töötuks jääb, räägib Kela eriplaneerija Mirja Peltonen korteriomanikele antava eluasemetoetuse kohta.
Kela saab toetada eluasemelaenu intresside maksmist, kui tegemist on ühistukorteri, eramu või elamisõigusega korteriga. Toetust saab ka eluasemekuludeks nagu ühistumaksed ning vee- ja küttekulud.
Alates 2015. aasta eluasemetoetuse muudatuse jõustumisest on omanikele antava eluasemetoetuse suurus aastas kõikunud 36-41 miljoni euro vahel. Pensionäride eluasemetoetus erineb üldisest eluasemetoetusest ja seda toetust need numbrid ei sisalda.
Eluasemetoetusest kaetakse ainult kodulaenu intressid. Omaniku kasutuses oleva kodu, so ühistukorteri või ühepereelamu laenu igakuisest intressist võetakse arvesse maksimaalselt 73 protsenti. Laen peab olema individuaalne laen, mis on võetud kodu soetamise või renoveerimise eesmärgil.
Eluasemelaen peab olema antud panga või muu krediidiasutuse poolt avaliku järelevalve all, st arendaja antud laen ei kehti. Laenuks ei loeta ka eluaseme tasumata ostuhinda.
Eluasemetoetuse puhul võetakse arvesse ka ühistumakseid. Kela jagab ühistumaksed hooldus- ja laenutasuks, kuid lihtsustatult on ühistumaksed üks eluasemekulu. Selle suurus määratakse vastavalt tegelikule tasumisele.
Eramus elav inimene saab toetust ka hoolduskuludeks, so näiteks veearvete ja kütte eest. Ühepereelamu toetuskõlblike ülalpidamiskulude suurus on määratletud, st fikseeritud, kuid varieerub sõltuvalt elukohajärgsest omavalitsusest ja elanike arvust. Näiteks Helsingis on üksi elava inimese hoolduskulud 155 eurot kuus. Rovaniemis on summa 168 eurot ja Mikkelis 162 eurot.
Elamisõigusega korteris ja ühistukorteris elavad saavad ka vee- ja küttetoetust, kui need tasutakse üürist või tasudest eraldi. Need summad on samuti fikseeritud. Enamasti on toetuskõlbulik sellise eluasemekuluna ühe inimese kohta kokku 86 eurot kuus.
Kõik eluasemetoetusega kaetud maksed liidetakse kokku. Nii laenuintress, mis tahes ühistutasud ning vee- ja küttekulud moodustavad ühe kindla summa.
Eluasemekuludeks aktsepteeritavale kogusummale on kehtestatud ülempiir, mis on omavalitsuste lõikes erinev. Näiteks Helsingis üksi elav inimene saab igakuisteks eluasemekuludeks toetust maksimaalselt 582 euro ulatuses. Rovaniemis ja Mikkelis on see summa 447 eurot kuus. Sellest kogusummast saab toetada maksimaalselt 80 protsenti. Piirhinda ületava summa eest toetust ei maksta.
Need seaduses määratletud maksimaalsed eluasemekulud on üsna madalad. See 447 eurot kuus pole suur summa, ütleb Peltonen.
Üldist eluasemetoetust saavad tavaliselt madala sissetulekuga inimesed, sest sissetulekupiirid on nii madalad, nendib Peltonen.
Suurem osa eluasemetoetuse saajatest, nii eraomanduses korterites kui ka üürikorterites elavatest, elab üksi. Osaliselt on see seletatav üliõpilaste suure osakaaluga üksi elavate toetusesaajate hulgas. Üksikvanemaga pered saavad eluasemetoetust suuruselt järgmise summa.
Üldjuhul mõjutab kõiki Kela määratud eluasemetoetusi leibkonna, so näiteks pere sissetulek. Eluasemetoetuse sissetulekupiirid on omavalitsustes erinevad ja sõltuvad sellest, kui palju inimesi leibkonnas on. Mida rohkem alaealisi lapsi see sisaldab, seda suurem võib olla toetuse saamiseks sissetulek.
Sissetulek ning täiskasvanute ja laste arv leibkonnas mõjutavad eluasemetoetuse põhiomaosaluse suurust ehk 20 protsenti, mille peab ise tasuma. Eluasemetoetuse arvutamise valemis on suurem kaal lastel, ütleb Peltonen.
Näiteks Helsingis on ühe täiskasvanute leibkonna sissetulekupiir 2119 eurot kuus. Rovaniemis ja Mikkelis on see piirmäär 1797 eurot kuus. Kui brutosissetulek on sissetulekupiirist suurem, ei saa eluasemetoetust üldse taotleda.
Praegust eluasemetoetuse mudelit on arutatud nii parlamendivalimistel kui ka valitsusläbirääkimistel.
Vasakerakonnad ei soovi eluasemetoetuste kärpimist, kuid osa erakondi on teinud ettepaneku mudelisse muudatusi teha. Helsingin Sanomate küsitluse järgi ei ole põlissoomlaste erakond selget seisukohta kujundanud, kuid kristlikud demokraadid, keskerakond, koonderakond ja Liike Nyt nüüd toetuse kärpimise poolt.
Omanikest korteriomanike toetused on võrreldes teiste eluasemetoetustega suhteliselt väikesed, seega ei too muudatused üksi suurt kokkuhoidu. Koalitsioonikõnelused kehtivad aga kõigi eluasemetoetuste kohta. Kuid riigi uurimiskeskuse VATTi sügisel avaldatud uuringu kohaselt on eluasemetoetuse tõus suunatud madala sissetulekuga eluasemetoetuse saajatele, mis on põhimõtteliselt toetuste eesmärk.
Sotsiaal- ja terviseministeerium teatas reedel valitsusläbirääkijatele, et nende hinnangul ei tasu eluasemetoetuse kärpimine end ära. Parim viis eluasemetoetuse kulude kokkuhoiuks on ministeeriumi hinnangul kärpida järgmisel valitsusajal rahvapensioni indeksi edasist kasvu ühe protsendipunkti võrra aastas.
