USA riigikassa pole ainus, mis võib rahast tühjaks joosta. 48 miljardi dollari suurusest Ukraina abipaketist, mille parlament kongress detsembris heaks kiitis, on jäänud veel umbes 6 miljardit dollarit, mis tähendab, et USA rahastus relvade ja tarvikute jaoks võib jaaniks otsa lõppeda.

See põhjustab seadusandjate seas uut muret selle pärast, mida Valge Maja järgmiseks plaanib, sealhulgas millal küsib valitsus uut suurt paketti ja kas sellest piisab, vahendab Politico.

Paljud parlamendi liikmed ütlevad, et rahastamine peab jätkuma katkestusteta, eriti kui Kiiev valmistub alustama eeldatavalt ulatuslikku vastupealetungi ja vallutama venelastelt territooriumi riigi idaosas.

„On ülioluline, et valitsus annaks Ukrainale õigeaegselt seda, mida ta vajab oma suveräänse territooriumi kaitsmiseks ja tagasivõtmiseks,” ütles vabariiklasest senaator Susan Collins kaitseministeeriumi Pentagoni juhtidele neljapäeval toimunud istungil. „Me eeldame, et valitsus ei oota üheteistkümnenda tunnini, kui ukrainlased vajavad enne eelarveaasta lõppu rohkem.”

Valge Maja arutab uut paketti ja see on ajastatud nii, et toetus Ukrainale jätkuks, ütles kõrge valitsusametnik, kes soovis jääda anonüümseks.

Ametnik lisas, et pole selge, kuidas võivad Ukraina vajadused vastupealetungi ajal või pärast seda muutuda, kuid valitsus on „täielikult pühendunud” Kiievi toetamisele „pikaajalise” võitluse ajal ja pärast seda.

Kuid see pole enam sama kongress, mis kiitis heaks viimase suure rahapartii, ega ka samad asjaolud.

Seekord võib iga Valge Maja tehtud ettepanek põrkuda vastu võla ülempiiri üle puhkenud debatti ja peaaegu kindlasti seisab vastu väike, kuid häälekas vabariiklaste grupp, kes soovib Ukrainale tehtavaid kulutusi kärpida.

Detsembris heaks kiidetud algne 48 miljardi dollari suurune pakett sisaldas umbes 36 miljardit dollarit Pentagonile, et anda Kiievile laia valikut sõjalist abi. USA saatis Ukraina sõjaväele miljoneid suurtükimürske, rahastas tanke ning saatis soomukeid ja täiustatud õhutõrjesüsteeme. Abi võimaldas neil tõrjuda Venemaa rünnakuid, valmistudes eelseisvaks pealetungiks, mille eesmärk on murda sadade kilomeetrite pikkuses rindejoones valitsev ummikseis.

Väljaspool neljapäevast istungit ütles Collins, et ta on mures Ukrainale eelseisva vasturünnaku jaoks vajaliku andmise ja USA abitarnete tempo pärast.

„On selge, et see juhtub,” ütles Collins. „Ma eeldan, et mingil hetkel on vaja lisa. Samuti on selge, et laskemoona ja tankide ukrainlastele tarnimine võtab liiga kaua aega.”

Samuti on Ukraina poolel ilmnenud pettumus nende saadetiste tempo üle.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et USA lubatud uued soomusmasinad saabuvad vaid „partiidena”, mis on vastuolus Euroopa väejuhatuse kindral Christopher Cavoli jutuga, kes ütles eelmisel kuul kongressile, et Ukraina on saanud „üle 98 protsendi” taotletud lahingumasinatest.

„Olen väga kindel, et oleme tarninud neile vajaliku materjali ja jätkame tööd ka nende operatsioonide jätkamiseks,” ütles Cavoli esindajatekoja relvajõudude komisjonile.

Kui Collins neljapäeval kaitseminister Lloyd Austinilt küsis, miks Washingtoni lubanud Abramsi tankid varem kohale ei jõudnud, märkis Austin, et mõned neist on juba saabunud Saksamaale, et ukrainlased saaksid edasi treenida. Minister lisas, et Kiievi väed on valmis, kui ülejäänu „kindlasti” saabub varasügisel.

Collinsi ja paljude teiste Politico küsitletud seadusandjate jaoks polnud aga selge, millal täpselt Ukraina sõjaline abi otsa saab ja kui suur võib olla järgmine pakett.

USA massiivset lisavarustust on kasutatud Ukraina pidevaks varustamiseks kõigega alates Patrioti õhutõrjesüsteemidest kuni maastikuautode Humvee varuosadeni. Bideni valitsus on leppinud enamasti regulaarse tempoga, mille käigus jagatakse välja mitusada miljonit dollarit iga nädala kuni 10 päeva jooksul.

Sel kuul teatas USA 1,2 miljardi dollari suurusest droonide, suurtükkide, õhutõrjesüsteemide ning tarkvara ja tehnilise abi paketist Ukraina õhutõrje võrgustamiseks. Kõigi nende asjade kohta sõlmitakse leping USA kaitseettevõtetega ja nende eesmärk on aidata Ukrainat pikas perspektiivis toetada. Selle paketiga läheb Ukraina julgeolekuabi algatusse 4 miljardit dollarit, mis kulutab olemasolevat raha veelgi.

Üks kongressi abi, kes seda asja tähelepanelikult jälgib, arvas, et teadaannete määra põhjal saab raha USA olemasolevate varude saatmiseks otsa juulis. See tähendab, et varustuse voog võib katkeda, kui Kiiev peab uue rahastamise saamiseks pikemat aega ootama.

Pentagon hindab järelejäänud raha kulutamist ja jätkab võimaluste otsimist, „kuna olukord areneb, et toetada lahinguväljal õnnestumisi kevadiste uute pealetungide ajal”, ütles pressiesindaja kolonelleitnant Garron Garn avalduses.

Demokraadist senaator Ben Cardin  ütles, et talle öeldi hiljuti valitsusametnikega peetud briifingul, et neil on Ukraina jaoks järgmiseks mitmeks kuuks piisavalt rahalisi vahendeid, seega tuleb uus arve umbes sel ajal, kui kongress eraldab järgmine kord rohkem raha. „Järgmiste kuude jooksul on meil kõik korras,” ütles ta ühes intervjuus.

„Kui ma peaksin arvama, siis ilmselt septembris,” ütles vabariiklasest esindajatekoja välisasjade komisjoni esimees Michael McCaul. „Lähipäevadel korraldatav vasturünnak avaldab suurt mõju.”

Järgmise vooru ajastus on suur probleem, eriti kuna seadusandjad jätkavad maadlemist paljude muude probleemidega. Kongress veedab järgmised mitu kuud 2024. aasta kaitse-eelarve üle arutledes, mis võib Ukraina rahastamist keerulisemaks muuta, isegi kui mõlema partei seadusandjad väidavad, et nad toetavad täielikult abi avatuna hoidmist.

Vabariiklasest senaator Lisa Murkowski märkis, et järgmine rahaeraldus on tõenäoliselt siis, kui kongress raha eraldab, kui olukord kohapeal oluliselt ei muutu.

„Ma arvan, et näete seda eraldistes,” ütles Murkowski intervjuus. „See pole esikülje ega teise külje uudis. Probleem on aga olemas – me teame, et see on olemas –, kuid mitte tasemel, mis paneks inimesi tõeliselt keskenduma.”

Viidates neile, kes tema parteis on skeptilised Ukrainale lisaressursside andmise suhtes, ütles Murkowski, et „on raske öelda, et see, kuidas inimesed praegu räägivad, on see, kuidas nad räägivad [tulevikus]. Ma lihtsalt arvan, et ebakindlust on nii palju.”

Vabariiklasest senaator Lindsey Graham, kes on üks Ukraina suurimaid toetajaid kongressis nõustus, et seadusandjad peavad lõpuks rahaeraldisi suurendama ja prognoosis, et iga-aastane valitsuse rahastamisprotsess on tõenäoliselt paremuselt järgmine võte.

„Kuigi on eriarvamusi, usub suur enamus vabariiklasi – kindlasti ka senatis ja väidetavalt ka parlamendis – kindlalt, et me vajame Ukraina võitu ja et sealne tulemus on midagi, mis ei ole oluline ainult selle piirkonna jaoks, vaid USA-le ja meie riiklikele julgeolekuhuvidele,” ütles ta.

Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse vanemnõunik Mark Cancian ütles, et loodab, et Valge Maja esitab mitu väiksemat Ukraina paketti, et ülejäänud aasta läbi ajada.

Tõenäoliselt piisaks esimesest, et ajada läbi jooksva eelarveaasta, mis lõpeb 30. septembril, millele järgneb teine ​​pakett, mis ületab mahajäämuse kaitse rahastamise seaduseelnõu vastuvõtmisel, mis viimastel aastatel on lükatud aasta lõppu või järgmise aasta algusesse.

Kui eelarve on vastu võetud, võiks selle iga-aastase arve sisse mahutada veel ühe rahastamispaketi, sest „sel hetkel tahavad nad osta aega, et näha, kus sõda läheb ja kuidas vasturünnak edeneb,” ütles Cancian. Sel ajal kavandab Ukraina oma sõjastrateegiat 2024. aastaks.

Kuid rohkem raha pole garanteeritud, eriti Washingtoni praeguses olukorras.

Senati luurekomitee aseesimees, vabariiklasest senaator Marco Rubio ütles, et see oleks viga, kui Bideni valitsus arvestab täiendava Ukraina rahastamismeetmega. „Tundub, et nad ootavad mingil hetkel mingit lisa – nad tulevad tagasi ja küsivad rohkem raha,” ütles Rubio. „Ma arvan, et see on viga. Ma arvan, et see peaks olema nende algses eelarves.”