Brüssel kavatseb kasutada vahendeid, mis on tavaliselt ette nähtud teede ja lennujaamade ehitamiseks vaesemates EL-i riikides, et suurendada relvatootmist kogu blokis.
EL astus kolmapäeval pretsedenditu sammu, lõpetades pikaajalise keelu kasutada oma keskeelarvest raha relvatööstusele raha andmiseks, vahendab Telegraph.
See on osa ELi 2 miljardi euro suurusest relvastusprogrammist, mille eesmärk on toota miljon 155 mm suurtükimürsku, et varustada Ukrainat ja täiendada riiklikke varusid, mis on ammendunud pärast Venemaa sissetungi eelmisel aastal.
ASAP-iks nimetatud skeemi raames eraldab Euroopa Komisjon 500 miljonit eurot, et aidata suurendada ELis laskemoona ja rakette tootvate tehaste tootmisvõimsust.
Liikmesriikidel oleks lubatud seda raha täiendada ELi nn ühtekuuluvusfondidest – programmidest, mida kasutatakse bloki vaesemate osade arendamiseks ja nende ühendamiseks oma rikkamate naabritega.
Varem kulutati selle kava raames miljardeid eurosid Kreeka, Itaalia, Hispaania, Poola ja Eesti lennujaamade arendamiseks ning teede ehitamiseks, et vähendada vaesuslõhet.
Allikad ütlesid, et samm võib olla väga vastuoluline liikmesriikide jaoks, kes usuvad, et EL-i seadused keelavad kaitseotstarbelise rahastamise.
EL-i valitsev leping keelab „kulutused, mis tekivad sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonidest”.
Iirimaa, Austria ja Malta on neutraalsed riigid, Ungari aga on seni keeldunud Ukrainale relvi andmast oma tihedate sidemete tõttu Venemaaga.
Relvade tootmise suurendamise eest vastutav Euroopa Komisjoni volinik Thierry Breton ütles pressikonverentsil: „Meie analüüs näitab, et see on lepinguga täielikult kooskõlas. Jah, meie kaitsesse investeerimine võimaldab meil oma demokraatiat kaitsta. Ja seda peame oma kaaskodanikele ütlema.”
Breton, kes on Euroopa Liidu kõrge tegelane, Emmanuel Macroni liitlane, kes jagab Prantsuse presidendi vastuseisu Ühendkuningriigi ja USA ettevõtetele selles kavas osalemise suhtes, ütles, et valitsused võivad kulutada relvatehastele, kui rahastamine edendab „oskusi ja tööhõivet” puudustkannatavates piirkondades.
„Me ei saa olla naiivsed,” hoiatas Breton kriitikuid. „Meie kohustus on tagada, et teeme kõik endast oleneva, et end ühiselt kaitsta.”
Komisjoni ametnike sõnul tuleb plaane veel täpsustada, enne kui riigid saavad teada, kui palju saab kasutada relvatootmise suurendamiseks. Ka Euroopa Parlament peab ettepanekute üle hääletama, enne kui need teoks saavad.
