USA spioonid avastasid Vene luureohvitseride hooplemise, et nad olid veennud naftarikkaid Araabia Ühendemiraate (AÜE) „tegema koostööd USA ja Ühendkuningriigi luureagentuuride vastu”, selgub arvatavast Ameerika dokumendist, mis pandi internetti osana suurest USA luureinfo lekkest.
USA ametnikud keeldusid kommenteerimast dokumenti, millel olid teadaolevalt ülisalajased märgised ja millega tutvus infoagentuur Associated Press (AP).
Emiraatide valitsus lükkas eile esmaspäeval tagasi kõik süüdistused, nagu oleks AÜE sidemeid Venemaa luurega süvendanud kui „kategoorilise vale”.
Kuid USA-l on olnud üha suurem mure, et AÜE lubab Venemaal ja venelastel Ukraina sissetungi tõttu kehtestatud sanktsioone eirata.
AP poolt nähtud dokument sisaldab 9. märtsi uuringule viitavat üksust pealkirjaga „Venemaa/AÜE: luuresuhete süvendamine”. USA ametnikud keeldusid kinnitamast dokumendi ehtsust, mida AP ei saanud iseseisvalt teha. See meenutas aga teisi hiljutise lekke raames avaldatud dokumente.
USA justiitsministeerium on algatanud uurimise mitmele sotsiaalmeedia saidile postitatud Pentagoni dokumentide võimaliku avaldamise kohta. Näib, et need kirjeldavad üksikasjalikult USA ja NATO abi Ukrainale ning USA luure hinnanguid USA liitlaste kohta, mis võivad pingestada suhteid nende riikidega.
Mõnda dokumenti võidi muuta või kasutada valeinfo edastamiseks, ütlesid USA ametnikud. Riikliku Julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby kutsus esmaspäeval üles ettevaatlikkusele, „kuna me teame, et vähemalt mõnel juhul on teavet muudetud”.
Viidates nõukogudeaegse KGB peamisele järglasele, öeldakse AP poolt vaadeldud dokumendis: „Jaanuari keskel väitsid FSB ametnikud signaalluure andmetel, et AÜE julgeolekuteenistuse ametnikud ja Venemaa nõustusid tegema koostööd USA ja Ühendkuningriigi luureagentuuride vastu”. Signaaliluure viitab pealtkuulamisele, olgu siis telefonikõned või elektroonilised sõnumid.
„Araabia Ühendemiraadid näevad tõenäoliselt suhtlemist Vene luurega võimalusena tugevdada kasvavaid sidemeid Abu Dhabi ja Moskva vahel ning mitmekesistada luurepartnerlusi ajal, mil USA kaugeneb piirkonnast,” järeldati hinnangus, viidates AÜE pealinnale.
Pole selge, kas AÜE-Venemaa dokumendis kirjeldatud leping oli olemas või kas väidetavad FSB väited olid tahtlikult või tahtmatult eksitavad.
Kuid Ameerika ametnikud räägivad üha enam Araabia Ühendemiraatide ja Venemaa vaheliste sidemete hoogustumisest.
USA rahandusministeeriumi ametnik Elizabeth Rosenberg tõi märtsis esile AÜE kui „keskse riigi”. Ta ütles, et sealsed ettevõtted aitasid Venemaal rahvusvahelistest sanktsioonidest kõrvale hiilida, et hankida rohkem kui 5 miljonit dollari eest USA pooljuhte ja muid ekspordikontrolli all olevaid detaile, sealhulgas lahinguväljal kasutatavaid komponente.
USA luureametnikud on viimastel aastatel osutanud võimalikele seostele AÜE ja Wagneri grupi vahel, mis on Kremliga tihedalt seotud Venemaa poolsõjaline grupeering, mis tegutseb Ukrainas ja mitmetes Aafrika riikides. 2020. aastal hindas USA sõjaväeluure, „et Araabia Ühendemiraadid võivad grupeeringu operatsioone teatud määral rahastada”.
Londoni King’s College’i dotsent Andreas Krieg nimetas esmaspäeval AÜE-d „Venemaa kõige olulisemaks strateegiliseks partneriks nii Lähis-Idas kui ka Aafrikas”. Venemaa välisluureteenistuse juht Sergei Narõškin pidas 2020. aastal Dubais ulatuslikke kohtumisi AÜE juhtidega.
Venemaa ja AÜE jagavad sarnaseid väljavaateid mõnedes Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika peamistes konfliktides ning venelaste ränne AÜE-sse pärast seda, kui Venemaa alustas sõda Ukrainas on samuti tugevdanud nende kahe vahelisi sidemeid, ütles Rice’i ülikooli Bakeri instituudi Lähis-Ida ekspert Kristian Ulrichsen. Ta lisas, et viide USA ja Briti luureagentuuride vastasele koostööle on üllatav.
Venemaa luureametnikud „on ilmselt huvitatud midagi nendest sõnadega kirjeldama”, ütles ta. „Kui AÜE seda nii kirjeldaks, võtaksin ma seda kindlasti … hoopis teisiti.”
Üks USA ametnik on AP-le eraldi öelnud, et USA oli mures Vene raha jõudmise pärast Dubai kuumale kinnisvaraturule.
Oktoobris teatasid New Yorgi föderaalprokurörid süüdistusest kahe Dubais asuva vene mehe ja teiste vastu, keda süüdistati USA ettevõtetelt sõjatehnoloogia varguses, miljonite barrelite nafta smugeldamises ja kümnete miljonite dollarite pesemises Venemaa presidenti Vladimir Putinit ümbritsevate oligarhide heaks.
Selle juhtumi prokurörid tsiteerisid ühte Dubais elavat venelast, kes kinnitas oma partneritele, et Araabia Ühendemiraatide finantsinstitutsiooni kasutamisega tehingute tegemiseks ei olnud mingit muret. „See on (halvim) pank Emiraatides,” olevat ta öelnud. „Nad maksavad kõige eest.”
Araabia Ühendemiraadid teatasid esmaspäeval AP-le luuredokumendi kohta tehtud avalduses, et Araabia Ühendemiraadid ei ole seda dokumenti näinud ja väited FSB kohta olid „kategooriliselt valed”.
„Me lükkame ümber kõik väited seoses kokkuleppega süvendada koostööd AÜE ja teiste riikide julgeolekuteenistuste vahel mõne riigi vastu,” seisis avalduses. „AÜE-l on sügavad ja silmapaistvad suhted kõigi riikidega, mis peegeldavad selle avatuse, partnerluse, sildade loomise ja riikide ja rahvaste ühiste huvide teenimise põhimõtteid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku saavutamiseks.”
Väidetava dokumendi lekkimine toimus ajal, mil Emiraatide ametnikud on pärast mitmeid Iraanile omistatud rünnakuid Lähis-Ida välispoliitikat ümber korraldanud. Jeemeni Iraani toetatud Houthi mässuliste rünnakud tabasid 2022. aastal Abu Dhabit, tappes kolm inimest ja pannes kohapeal paiknevad Ameerika väed vastama Patrioti raketitulega.
Pärast seda ja kui Emiraadid tajusid, et Ameerika kohalolek selles piirkonnas väheneb pärast paanilist lahkumist Afganistanist, sõlmis AÜE Iraaniga rahu. Seda isegi siis, kui USA-l on piirkonnas mitmeid sõjaväebaase ja tuhandeid sõdureid ja relvi, sealhulgas Abu Dhabis Al Dhafra lennubaasis. Dubai Jebel Ali sadam on endiselt kõige aktiivsem USA mereväe sadam väljaspool USA mandriosa.
Araabia Ühendemiraadid on ka üks väheseid kohti, kust pärast Venemaa 2022. aasta sissetungi Ukrainasse jätkuvad iga päev otselennud Moskvasse. Selle tulemusel on raha, megajahid ja Venemaa kodanikud läinud Araabia Ühendemiraatidesse, seitsme šeigi valdustest koosnevasse autokraatlikku föderatsiooni Araabia poolsaarel. Siiski pole see olnud täielik omaksvõtt.
USA ja Araabia Ühendemiraatide vahelised suhted on viimase kümnendi jooksul järsult muutunud, kui Abu Dhabi valitseja šeik Mohammed bin Zayed Al Nahyan tugevdas oma võimu. Trumpi administratsiooni ajal tunnustas AÜE diplomaatiliselt Iisraeli.
Lepingu järel küsis AÜE täiustatud Ameerika hävitajaid F-35, kuid pole neid veel Joe Bideni valitsuselt saanud. Samal ajal on Emiraadid kritiseerinud Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu parempoolse Iisraeli valitsuse ja palestiinlaste vahel süveneva vägivalla pärast.
