Kaks nädalat pärast seda, kui EL teatas ajaloolisest kokkuleppest anda Ukrainale suures koguses laskemoona, tegeleb blokk endiselt selle tegeliku rakendamise juriidiliste üksikasjade väljaselgitamisega.
Tüli on peatanud omalaadse plaani osta ühiselt Ukrainale laskemoona. ELi suursaadikud kohtusid eile kolmapäeval, 5. aprillil, et seda küsimust arutada, kuid mitme läbirääkimistega kursis oleva diplomaadi sõnul ei õnnestunud ühes võtmeküsimuses märkimisväärseid edusamme teha, vahendab Politico.
Vaidlus käib selle ümber, kas need relvalepingud lähevad eranditult ELi ettevõtetele (ja kuidas neid õiguslikult määratleda) või on need avatud ka välistele tootjatele. Prantsusmaa nõuab, et raha jääks EL-i sisse, ütlesid mitmed diplomaadid. Kreeka ja Küpros toetavad Pariisi sammu, mis mõne diplomaadi sõnul on seotud nende sooviga vältida lepingute sõlmimist Türgi tootjatega.
Kaks diplomaati lisasid, et ka EL-i täitevvõim Euroopa Komisjon peab enne lõpliku kokkuleppe sõlmimist tegema rohkem tööd, et kaardistada ELi ettevõtete suutlikkus.
Kuna asi jäi seisma, keskendusid suursaadikud kolmapäeval sellele, et lõpetada lepingu vähem vastuoluline osa: tehing Kiievile suures koguses laskemoona annetamiseks. Tundlike kõneluste arutamisel anonüümsust palunud diplomaadid ütlesid, et suursaadikud jõudsid kohtumise ajal annetusplaani osas kokkuleppele, lisades, et juriidiline tekst avaldatakse ametlikult järgmisel nädalal.
Ühisostu leping on viimastel nädalatel kiiresti kokku pandud, kuna kardetakse, et Ukrainas saavad Venemaa rünnaku peatamiseks mõeldud mürsud otsa. Kuid hoolimata kiirustamisest lepinguga, mille eesmärk on hankida Ukrainale järgmise 12 kuu jooksul miljon mürsku, on asi endiselt ebakindel. Lisaks jätkuvatele tülidele üksikasjade üle tekkis mure, et ELi kaitsetööstusel puudub suutlikkus kiiresti soovitud koguses mürskusid valmistada.
EL-i eesmärk on käivitada kava kolmes samaaegses osas.
Esiteks eraldatakse 1 miljard eurot hüvitisteks riikidele, kes saavad viivitamatult annetada laskemoona – ja võib-olla ka rakette – oma sõjaväelt või suunatakse saabuvaid tellimusi ümber.
Seejärel eraldatakse ta veel 1 miljard eurot, et osta ühiselt Ukrainale laskemoona ja asendada Euroopa annetatud mürsud.
Lõpuks soovib komisjon uurida võimalusi, kuidas suurendada Euroopa võimet toota relvi, mida ta vajab eelolevatel aastatel.
