Ukrainas Vene presidendi Vladimir Putini nimel sõdiv poolsõjaväeline grupeering üritas osta relvi ja varustust ebatõenäolisest allikast: NATO liikmesriigist Türgist, selgub USA lekkinud luuredokumendist, mille sai kätte CNN.
Tundub, et lekkinud dokument näitab, kui pikalt on Wagner püüdnud oma võimeid veelgi tugevdada, kuna sõda Ukrainas, milles grupeering mängib võtmerolli, jätkub ilma vaibumise märkideta.
NATO liikmena peetakse Türgit laias laastus USA ja teiste Ukrainale otsest sõjalist toetust pakkuvate riikide partnerriigiks ning ta on väljendanud avalikult vastuseisu Venemaa sissetungile.
Türgis asub ka suur USA sõjaväebaas, kus hoitakse tuumarelvi ja mis toimib heidutusena Venemaa agressiooni ärahoidmiseks NATO liikmete vastu.
Dokumendis viidatud USA signaalluure teate kohaselt kohtusid Wagneri grupi töötajad veebruari alguses „Türgi kontaktidega” kavatsusega „osta Türgist relvi ja varustust”, mida saaksid seejärel kasutada Vene vägedega koos võitlevad Wagneri palgasõdurid.
On ebaselge, kes need „kontaktid” olid või kas Türgi valitsus oli kohtumistest teadlik. Puuduvad tõendid selle kohta, et Türgi oleks Wagneri grupile relvade müügiga edasi liikunud.
Siiski tekitaks võimalus, et NATO liitlane müüb relvi Vene palgasõduritele tõsist muret Washingtonis ja see raskendaks Ankara suhteid teiste NATO liikmetega.
Veebruari kohtumise üksikasjad, mida kirjeldati lekkinud dokumendi osas, mille pealkiri on „Mali, Venemaa, Türgi: Wagner otsib Ankarast relvi”, viitavad USA ametnikele, kes arvavad, et Vene palgasõdurite grupp on asja vähemalt katsetanud.
Lekkinud dokumendi kohaselt kavatses Wagner Türgist pärit relvi ja varustust kasutada ka Malis, kus grupp omab märkimisväärset kohalolekut.
Dokumendis ei viidata mitte ainult luureandmetele Wagneri kohta, kes üritas Türgist relvi osta, vaid ka seda, et poolsõjaväeline grupeering kavatses jätkata vangide värbamist Venemaa vanglatest.
CNN ei ole sõltumatult dokumendi õigsust kinnitanud, kuid USA ametnikud on viidanud, et enamus lekkinud dokumente on autentsed. Välisministeeriumi pressiesindaja ütles, et „kaitseministeerium ja luurekogukond vaatavad aktiivselt läbi ja hindavad lekkinud dokumentide kehtivust”, lisades, et „meil ei ole võimalik kinnitada ega kommenteerida nendes sisalduvat konkreetset teavet”.
USA ametnikud on pikka aega maadlenud Türgi suhete keerulise reaalsusega Moskvaga võrreldes teiste NATO liikmesriikidega, hoolimata sellest, et kõik on osa samast alliansist, mille eesmärk on kaitsta naaberriike Venemaa võimaliku laienemisohu eest.
Türgi valitsus on väljendanud oma vastuseisu Venemaa sissetungile Ukrainasse. Erinevalt paljudest NATO liitlastest on ta aga säilitanud tihedad sidemed Moskva valitsusega.
Mõnikord on Türgi valitsus neid sidemeid kasutanud, et sundida Venemaa valitsust sõda lõpetama, sealhulgas eelmisel nädalal, kui Türgi välisminister Mevlut Cavasoglu kohtus Ankaras oma Vene kolleegi Sergei Lavroviga.
Türgi valitsus oli üks tehingu vahendajatest, mis võimaldas transportida Ukraina teravilja läbi Musta mere ilma Venemaa ohuta.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan on end varem positsioneerinud vahendajana Venemaa-Ukraina konfliktis. Jaanuaris pidas Erdoğan eraldi telefonikõne Putini ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.
Ta ütles Zelenskile, et Türgi on valmis täitma riikidevahelise kestva rahu vahendaja rolli ning et see võib hõlbustada diplomaatilisi jõupingutusi seoses Zaporižja tuumaelektrijaamaga, seisis Türgi valitsuse üleskutses.
Oma kõnes Putinile ütles Erdoğan, et üleskutseid rahu ja läbirääkimiste järele tuleks toetada ühepoolse relvarahu väljakuulutamisega ja visiooniga „õiglasest lahendusest”.
Putin ütles aga Erdoğanile, et Moskva on avatud „tõsiseks dialoogiks”, kuid Kremli avalduses peab Kiiev leppima „uue territoriaalse reaalsusega”.
Wagneri grupi esindajad näivad olevat kohtunud oma Türgi kontaktidega vaid üks kuu pärast Erdoğani vestlust Putini ja Zelenskiga, selgub Pentagoni lekkinud dokumendist.
CIA direktor Bill Burns ütles teisipäeval, et tema luureagentuur leiab, et Putin ei suhtu Ukraina sõja praeguses etapis läbirääkimistesse tõsiselt ning diplomaatia väljavaateid kujundavad käimasolevas konfliktis kõige tõenäolisemalt Ukraina edusammud lahinguväljal.
Esimest korda pärast lekkinud USA salastatud sõjaliste dokumentide veebis ilmumist avalikult esinedes rõhutas Burns Ukraina kavandatud pealetungi tähtsust, öeldes, et „väga palju on lähikuudel kaalul”.
Teises CNN-i käsutuses olevas dokumendis viidatakse luureandmetele, mille kohaselt Türgi ettevõtted aitasid vältida sanktsioonidest kõrvalehoidmist Putini teisele olulisele liitlasele: Valgevenele.
USA on püüdnud sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks selliseid tegevusi maha suruda USA liitlasriikides asuvate ettevõtete poolt. USA rahandusministeerium kehtestas kolmapäeval sanktsioonid kahele Türgi ettevõttele, mis ministeeriumi väitel toetavad Venemaa sõjatööstuskompleksi, eirates kehtivaid sanktsioone.
Siin on kõnealune dokument:
