Helsingis Pasilas auva Tripla K-Supermarketi iseteeninduskassades on pidev klientide voog. Traditsiooniliste kassade taga on järjekorrad, kuid paljud kasutavad ka iseteeninduskassasid.
Selline korraldus on poes juba nii tavaline, et seda ei panda isegi tähele. Iseteeninduskassad on aga suhteliselt uus nähtus ja neil on samad probleemid, mis muul kaubandusel. S-grupi toidupoodide iseteeninduskassades on järjest rohkem vargusi, vahendab Helsingin Sanomat.
Millised on iseteeninduskassades toime pandud vargused kaupmehe vaatevinklist?
Helsingi Tripla kaubanduskeskuse K-marketi ja K-Supermarketi juhataja Petri Miettinen vastas vabal tööpäeval Helsingin Sanomate küsimustele.
Miettinen nendib, et aastataguse ajaga võrreldes on tema kauplustes kasvanud varguste arv iseteeninduskassades.
Kui suur see kasv on, seda on raske öelda, sest iseteeninduskassade kasutamine on tervikuna kasvanud. Lisaks on varguste arv tervikuna kasvanud. Pisikuritegevuse kasv võib olla tingitud sellest, et inimesed liiguvad praegu rohkem ringi kui koroonapandeemia ajal või et inimestel on rahaga kitsas käes, hindab Miettinen.
Miettineni sõnul on iseteeninduskassade ja traditsiooniliste ehk liinikassade vargustega seotud veidi erinevad kliendigrupid.
Iseteeninduskassade kasutajad on igas vanuses ja kõigist ühiskonnakihtidest. Mehi ja naisi on võrdselt. Muidu paistavad poevarguste arvu poolest silma asotsiaalsed inimesed.
Iseteeninduskassade kaudu varastavate inimeste ring on Miettineni sõnul lai, sest iseteeninduskassade kaudu varastamise lävi on tavakassadest veidi madalam. Iseteeninduskassade kaudu varastajaid on palju, märgib Miettinen.
Iseteeninduskassas võib klient tunda, et kontroll on nõrgem. Miettineni sõnul varastatakse iseteeninduskassade kaudu tooteid seinast seina. Iseteeninduskassade kaudu varastatakse palju maiustusi ja energiajooke. Iseteeninduskassadest varastatakse palju ka lihtsalt söödavaid tooteid, näiteks kolmnurkvõileibu.
Liinikassades panevad vargad sageli oma tooted kotti ja proovivad jätta osade eest tasumata. Liinikassades on rohkem alkoholi tasumata jäetud toodete puhul, ütleb Miettinen.
Üldiselt on aga vargused toidupoes suurenenud. Miettinen ütleb, et näppamiste väärtus on praegu umbes üks protsent kogumüügist.
Võib arvata, et vargused tulevad sellest, et kliendid tunnevad rahakotis suuremat kitsikust. „On tuntud ütlus, et ka poevaras sööb sinu lauast. Tootegruppides, kus on palju kadusid, peab hinda tõstma, märgib Miettinen.
Kauplus on välja töötanud oma meetodid, et peatada varguste arvu suurenemist. Toodete kaitseks on välja töötatud tehnilised süsteemid. Lisaks müüakse teatud tooteid, näiteks välisfileed ainult teenindusletis. Suurendatud on töötajate kohalolekut ja kaupluste turvatöötajate arvu. Nende variantide kombinatsioon vähendab kadusid.
Enne praeguseid kauplusi Triplas töötas Petri Miettinen poepidajana väljaspool Helsingit. Seal kulus politsei poodi jõudmiseks kaua aega pärast seda, kui poevaras oli tabatud. Ootamise ajal oli aega vestelda poevargusi toime pannud inimestega ja selgitada välja varaste motiivid.
„Vargaid on kõigist ühiskonnakihtidest. Varguse põhjus võis olla hobi või põnevuse otsimine. Noori võis varguseni viia soov katsetada või see, et sõbrad olid neid vargile ajanud,” märgib Miettinen.
On olnud päris ainulaadseid varguse juhtumeid. Üks vanem mees varastas aasta aega iga päev poest, enne kui ta tabati. Töötajad tundsid meest hästi, kui ta poodi külastades töötajatega rääkis. Mees ostis tavaliselt kümne euro eest ja varastas 20 euro eest. Tavaliselt varastas ta kallimaid lihalõiked, räägib Miettinen.
Pärast tabamist ütles mees, et hakkas varastama siis, kui naine ära suri.
