Soomlased kurdavad, et ühistukorterite maksed on viimastel kuudel hüppeliselt kasvanud, kohati lausa enam kui 600 euro võrra kuus.

Ühistute tõusvad kulud valmistavad muret paljudele Helsingi piirkonnas elavatele inimestele, vahendab Helsingin Sanomat.

Helsingin Sanomat küsis lugejatelt arvamusi selle teema kohta. Vastuste põhjal joonistub sünge pilt uutmoodi argielust, kus raha kulutamist tuleb senisest hoolikamalt jälgida. Enamus vastajaid oli Helsingist.

Vastajad ütlevad muuhulgas, et tõenäoliselt peavad nad piirama ostlemist, restoranikülastusi, hobisid ja ühistranspordi kasutamist.

Ühistud on tõstnud tasusid inflatsiooni ning eriti kallinenud energia- ja renoveerimistööde tõttu.

Samal ajal kallineb toit ja kõik muu ning tõusevad näiteks intressid. Mõned korteriühistud tõstavad ka parkimis-, sauna- ja pesuruumitasusid.

Elukalliduse tõus on Helsingin Sanomate uuringu järgi viinud selleni, et osa töötavaid inimesi peab elama peost suhu ja lootma isegi oma lähedaste abile.

Üks kõrgharidusega uue korteri omanik peab olukorda nii ängistavaks, et sooviks, et poleks kunagi omale korterit ostnud.

Teisalt mainib osa vastanutest, et eraomandis korteri puhul on kulutused ka pärast tasude tõusu siiski mõistlikumal tasemel kui üürikorteris elades.

Kallios 65-ruutmeetrises korteris elava Meri ja tema abikaasa muretu elu saab läbi ühistu tasude tõustes. Meri mõtleb praegu, kuidas muutub igapäevaelu.

Nende praegune umbes 660 euro suurune igakuine ühistu tasu on kerkimas umbes 850 euroni ehk ligi 200 euro võrra kuus, millele lisanduvad korteriühistu liikmetelt nõutavad kaks täiendavat rahalist makset.

Ühistu tasu sisaldab hooldust ja rahastamist.

Aasta baasil tõusevad ainuüksi ühistutasud seega ligi 2300 euro võrra. Kallios elav abielupaar maksab praegu eluasemelaenu tagasimakseid umbes 1300 eurot kuus, kuid seegi ähvardab tulevikus oluliselt kasvada.

„Jah, see on päris suur raha. Raske on ette teada, mida see mõjutab, sest sellist olukorda, kus iga kuu paarsada eurot lisa läheb, pole mul kunagi olnud,” räägib Meri. Ta arvab, et olukord hakkab tunda andma hiljemalt suvel, mil eluasemelaenu intressid tõusevad suure tõenäosusega mitmesaja euro võrra.

Turunduses töötav Meri ütleb, et on esimest korda aru saanud, et edaspidi tuleb rahaasju hoolikamalt planeerida.

„Ma olen rohkem hetkeinimene ja ma pole kunagi oma kulutusi eriti jälginud. Olen usaldanud, et mul on piisavalt raha, ja olen alati saanud kõike päris vabalt teha,” räägib ta. „Enam ei saa nii lahendalt väljas söömas käia, toitu tellida või väljasõite teha. Mugavusi tuleb kärpida.”

Meri sõnul toob kollektiivlepingujärgne palgatõus veidi lohutust. „Õnneks see natuke tasakaalustab seda, aga loomulikult ei kompenseeri see kasvavaid kulusid.”

Kolimist odavamasse elurajooni pole Meri kaalunud. Ta eelistab oma kulutustes järeleandmisi teha. Kaugemale kolimine suurendaks ka muid kulusid. Näiteks auto puudumise ja jalgrattaga sõitmisega säästab abielupaar nüüd märkimisväärse summa. „Meie jaoks on väga oluline, et meil oleks head ühistranspordi ühendused ja et saaksime hõlpsasti erinevatesse kohtadesse jõuda.”

Vallilas avaras 50-ruutmeetrises kahetoalises korteris elav Otso ütleb, et tema igakuine ühistutasu on tõusnud ligi 360 euro võrra. Lisaks on tõusnud eluasemelaenu intressid 280 euro võrra kuus.

Teda kurvastab, et sisenemine tööellu pärast õpinguid ja lühikest töötuna olemist pole elatustaset tegelikult tõstnud, kuigi palk on keskmisest soomlasest parem. Otso töötab teenindusdisainerina ja lisaks ka fotograafina. „Kulud on nii märkimisväärselt kasvanud,” märgib ta.

Olukorra teeb veidi lihtsamaks asjaolu, et Otso on harjunud kokkuhoidlikult elama, sest ega ka varem pole raha üleliia olnud. Lisaks iseendale on tal toita kaks last.

Otso ütleb, et hoiab kokku näiteks rõivaostudelt. Puhkusereiside vähenemine ei puuduta teda, sest kliimapõhjustel ta nagunii ei lenda. „Lastega võib Stockholmi kruiisile minna, aga mingile peenele õhtusöögile ei saa minna. Kõik on veidi tagasihoidlikum.”

Eluasemelaenu jaoks palus Otso pangalt pingelise rahalise olukorra leevendamiseks väikest korrigeerimist, kuid 12 kuu Euribori muutmine lühema perioodi vastu poleks olnud rahaliselt tasuv: marginaalid oleksid nii palju kasvanud.

Kulusurvet lisab kortermaja fassaadiremont, mille hinnaprognoos jääb mehe sõnul tuhande euro kanti ruutmeetri kohta.

Plaanis oli osa renoveerimisest rahastada lisaehitusega, mis oleks rahastamist kergendanud, kuid investor on keerulise turuolukorra tõttu võtnud projektile ajapikendust, ütleb Otso.

Kuhugi mujale kolimine ei tule kõne allagi, sest Otso lastel on südalinnas sõbrad, kool ja lasteaed. „Siin elavad nii mu tüdruksõber ja tema pere kui ka laste ema, mis on ülimugav. Ühistu on samuti suurepärane.”