Korteri uus omanik ostis selle investeeringuna aastal 2010. Enne seda oli Tampere kesklinnas hea asukohaga korteris elanud üürnik üle viie aasta. Temaga sõlmiti uus üürileping. Kokkuleppe järgi ei tohtinud korteris suitsetada.
Müügiga tegelenud kinnisvaramaakleri sõnul oli korter 2010. aastal heas seisukorras, puhas ja terve. Korter on 40-ruutmeetrine kahetoaline korter. Kortermaja valmis 1962. aastal, vahendab Iltalehti.
Kinnisvaramaakler käis korteris uuesti 2020. aastal, et teha võimaliku müügi jaoks hinnakalkulatsioon.
Toad, vannituba ja köök olid maakleri sõnul nii halvas seisukorras, et ta ei saanud korterit müüki panna. Koridorid olid mustad ja korter täis vanu asju, prügi ja muud kraami. Hais oli rõve.
Üürnik kolis korterist välja märtsis 2020. Korteri elamiskõlbulikuks muutmiseks pidi korteri omanik tellima renoveerimistööd summas 29 815 eurot.
Omanik andis asja Pirkanmaa kohtusse ja nõudis oma endiselt üürnikult kahju hüvitamiseks 14 007 eurot. Summast oli maha arvatud üüri tagatisraha 900 eurot ja seda, et peale 10 aastat korteris elamist oleks tavapärase kulumise tõttu igal juhul vaja läinud mingisugust pinnaremonti.
Lisaks nõudis üürileandja 2360 eurot, mis võrdub nelja kuu üürisummaga, sest renoveerimine võttis kauem aega, kui oleks kulunud tavalise pinnaremondi tegemiseks.
Üürnik, kuuekümnendates eluaastates Tampere mees ütles, et on korteris elanud üle 15 aasta. Korteril esines normaalse kulumise märke juba aastal 2010. Korter oli renoveerimata ning pinnad ja mööbel olid originaalid, välja arvatud vannituba, mis renoveeriti seoses santehnika renoveerimisega.
Kuna pinnad ja mööbel olid oma kasutusea lõpus ning korteris oli pikka aega pidevalt elatud, pidas mees loomulikuks, et korter tuleb täielikult renoveerida.
Kohtus tunnistajatena üle kuulatud ehitusvaldkonna professionaalid ütlesid kõik, et korter oli kohutavalt segi ja haises.
Ülevaatusakti teinud insener ütles, et korteris oli vähe kohti, kuhu sisenedes ei tulnud pähe jalanõusid jalast võtta.
Teine insenerist tunnistaja ütles, et oli korterisse sisenedes ebameeldivalt üllatunud. Ta ei olnud selleks valmis. Korteris oli ebatavaliselt halb hais ja ta pani maski ette, sest ta ei teadnud, mida ta korterist eest leiab.
Lõhn oli diplomeeritud inseneri sõnul selline, et normaalne inimene seal elada ei saaks. Korter oli natuke nagu prügimägi. Korteri pinnad viitasid suitsetamisele. Vannitoas oli põrandatel prügi, hais tuli seal vedelenud asjadest.
Pirkanmaa kohus leidis, et tunnistajad rääkisid korteri määrdumisest, haisust, remondivajadusest ja elamiskõlbmatusest ühetaoliselt. Tunnistajate sõnul tekitas korteris tugevat halba haisu suitsetamine.
Kohus märkis, et üürilepingus oli suitsetamine keelatud. Kohus pidas tõendatuks, et suitsetamise tõttu on hais imendunud põranda vaibapinda ja ka kõikidesse muudesse pindadesse. Haisu eemaldamiseks tuli pinnad lahti võtta.
Kohus leidis, et üürnik vastutab kahjude ja kulude eest, mille ta tekitas korteris üürilepingu tingimusi rikkudes suitsetamine.
Kohtu hinnangul ei esitanud üürnik tõendeid oma väite kohta, et korteri pinnad ja inventar olid oma vanusest tulenevalt kõlbmatus seisukorras. Kohtu hinnangul oli pindade ja mööbli vanusega piisavalt arvestatud, et mehelt nõuti renoveerimiskuludeks vaid pool tegelikest kuludest.
Pirkanmaa kohus mõistis Tampere mehelt üürileandjale välja üürikorteris tekitatud kahju 14 007 eurot, samuti 2360 eurot tasumata üüri, sealhulgas nelja kuu üüri, millele lisanduvad intressid.
Lisaks tuleb mehel tasuda üürileandja õigusabikulud 12 185 eurot koos intressiga
Tampere mehe enda kohtukulud olid 10 104 eurot.
Kohtuotsus ei ole veel jõustunud.
