Koristajaks palgatud mehe tööülesannete hulka kuulus Espoo kooli esimese korruse ja spordihalli koristamine.
Mees alustas oma tööpäeva koolis kella 13-14 vahel ja see kestis kella 22-ni. Peale seda läks ta spordihalli koristama kuni kella 2-3-ni öösel, vahendab Iltalehti.
Koristaja sõnul ei saanud ta kõigi töötundide eest hüvitist. Neid ei kajastatud ka tööandja raamatupidamises.
Mees kurtis saamata jäänud töötasu üle. Hiljem rääkis ta kohtus, et töödejuhataja oli naernud, kui oli küsinud, miks palk nii väike on.
Mees võttis ühendust oma ametiühinguga ja teatas palgaprobleemidest. Sellest sai teada ka tööandja.
Veidi enam kui nädala pärast koristaja vallandati. Tööandja sõnul oli mees muu hulgas ühel päeval jätnud unarusse prügi välja viimise. Lisaks oli kool kurtnud, et tualetid on liiga märjaks jäetud.
Koristaja pidas vallandamise põhjuseks kontakti ametiühinguga. Kohtus nõudis ta töösuhte alusetu ülesütlemise eest 18 996 eurot, mis võrdub tema 12 kuu töötasuga, 15 000 eurot võrdõiguslikkuse seaduse järgse hüvitisena ja 4458 eurot puuduolevat töötasu.
Mees ütles, et pidi prügi koristuskärusse jätma ja mitte välja viima, sest prügikotte polnud, kuigi oli palunud tööandjat nendega varustada. Ta ütles, et koristas tualette vastavalt tööandja juhistele.
Helsingi kohus leidis, et hageja tõendite ja kostja tõendite vahel on tugevad vastuolud, mistõttu kõik asjas olevad tõendid ei saanud olla tõesed.
Koristaja ja tema tunnistaja rääkisid ühtemoodi lugusid oma tööst. Puhastusseadmetes oli puudusi või need olid katki. Asjata olid nad asjale tööandja tähelepanu juhtinud.
Tunnistajad ütlesid, et nad järgisid tualette pestes tööandja juhiseid. Pärast kemikaalide ja seebi kasutamist tuli vett laiali pritsida. Pärast seda kuivatati kohad plaadi abil. Pärast seda, kui kool kaebas niiskuse üle, tuli kuivatada rätikutega.
Tunnistajate sõnul olid vahetused kestnud isegi tunde kauem kui nende eest maksti. Ülemus oli öelnud, et see on töötajate probleem, kui nad kauem tööl olid. Rohkem maksta ei saanud, sest tööd tuli teha linnaga kokku lepitud aja jooksul.
Tööandja tunnistajate sõnul puhastusseadmetes puudusi ei olnud. Seevastu koristaja töös oli puudujääke.
Üks tunnistajatest rääkis, et pidi vähemalt 500 korda parandama mehe halva koristustöö jälgi. Mehe ja tema tunnistajate sõnul polnud nad seda tunnistajat kunagi tööl näinud.
Kohtu hinnangul oli tõendites kõige selgem vastuolu hageja ja kostja dokumentaalsete tõendite vahel. Kohtule esitati linna esitatud kvaliteeditagamise aruande kaks erinevat versiooni.
Tööandja tõendid sisaldasid mitmeid etteheiteid hageja puhastusalade kohta, mida koristaja tõendites ei esinenud. Lisaks puudusid tööandja tõendite hulgas kanded koristaja poolt pindade lepingujärgse puhastamise kohta. Need olid koristaja tõendite hulgas.
Kohus ei pidanud tõenäoliseks, et koristaja advokaadi valduses oleks dokumentide sisu muutunud või et Espoo linn oleks koostanud samadest dokumentidest erineva sisuga versioone.
Kohus pidas tõenäolisemaks tõendite sisu muutumist tööandja valduses.
Tervikuna hinnates pidas kohus koristaja ja tema tunnistajate ütlusi selgelt usaldusväärsemaks.
Kohus luges tõendatuks, et tööandja andis koristajale korralduse teha pidevalt rohkem töötunde kui tööks kasutatava aja osas kokku lepiti.
Kohtu hinnangul oli tööandja teadlik, et juhendijärgne tundide arv ei ole töö nõuetekohaseks tegemiseks piisav. Tööandja ei saanud nõuda koristajalt ületunnitööd ilma lisatasuta.
Kohtu hinnangul oli töösuhe lõpetatud diskrimineerivatel põhjustel, kuna koristaja nõudis ametiühingu kaudu tööandjalt töölepingust tulenevate kohustuste täitmist.
Kohus mõistis tööandjalt koristajale välja töösuhte alusetu ülesütlemise hüvitamiseks 11 902 eurot, mis võrdub 8 kuu töötasuga, 15 000 eurot võrdõiguslikkuse seaduse kohast hüvitist ning 4458 eurot koos intressiga maksmata töötasu eest.
Tööandja kaebas edasi Helsingi ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus märkis, et töölepingu alusetu ülesütlemise eest välja mõistetud hüvitis sisaldas ka mittevaralise kahju hüvitamist, mida tuli võrdõiguslikkuse seadusest lähtuvalt väljamõistetud hüvitise suuruse hindamisel arvestada.
Ringkonnakohus vähendas võrdõiguslikkuse seaduse järgi tööandjalt välja mõistetud hüvitist 5000 euroni. Muus osas jättis kohus varasema otsuse muutmata.
