Vantaal elav naine plaanis kolida Jyväskylässe. Teda huvitas eelturul olev ja ostja soovide järgi ehitatav ühepereelamu.
Veebruarist 2021 kuni märtsini 2022 pidasid naine ja ehitusfirma esindaja Whatsappi sõnumirakenduses vestlust ehitatava maja teemal. Kirjalikul vormistamisel oli vestlus vähemalt 443 lehekülge pikk, vahendab Iltalehti.
Vantaa elaniku sõnul lepiti Whatsappi sõnumite kaudu kokku baashinnas 369 000 eurot. Summa sisaldas krundi ning maja põhipaketi alusel teostatavat elamut ja haljastust. Baastasemest erinevad muudatused lepiti kokku lisatööna eraldi arveldamisega.
Naise sõnul teatas ehitusfirma 2022. aasta veebruaris ootamatult, et haljastus ei sisaldu fikseeritud ostuhinnas, vaid selle eest tasutakse eraldi.
Vantaa naine ei olnud nõus lepingut muutma, vaid jäi kindlaks tehingule kokku lepitud tingimustel. Ehitusfirma sellega nõus ei olnud, kuid müügitingimusena nägi firma ette, et naine tasub lisatööde eest vastavalt ettevõtte tehtud haljastusplaanile.
Naine andis e-kirja teel teada, et loobub ostukavatsusest. Aluseks võeti haljastuse rajamise/projekteerimisega seotud kulud.
Naine pidi oma plaanitud kolimise Jyväskylässe tühistama. Samuti pidi ta tühistama enda Vantaal asuva korteri müügi, milleks ta oli eellepinguga kohustunud. Tehingu tühistamise tõttu pidi ta tasuma lepingupartnerile 10 000 eurot leppetrahvi.
Naine nõudis leppetrahviks makstud 10 000 eurot Kesk-Soome kohtu kaudu välja ehitusfirmalt.
Naine leidis, et aeg ja tingimused on ehitusfirmaga Whatsappi rakenduses kokku lepitud. Tegemist oli vabas vormis kinnisvaratehingu eellepinguga.
Vantaa naine rõhutas, et seaduse järgi peab tehingu tegemisest keeldunud pool hüvitama teisele poolele tehinguga seotud vajalikeks toiminguteks tehtud mõistlikud kulud.
Ehitusfirma esindaja eitas lepingu olemasolu. Poolte vahel ei sõlmitud kunagi suulist ega kirjalikku kokkulepet. Naine ise oli teatanud nii Whatsappi sõnumi kui ka meili teel, et ei osta maja.
Ehitusfirma teatel taganes naine tehingust, kuna firma polnud nõus haljastuse tegemisest loobuma. Firma andmetel tuli haljastus nende plaani järgi lõpuni ehitada, sest hooviehitis oli keerukas ja selle ebatäielikkus oleks toonud hiljem kaasa vaidlusi, mida firma soovis vältida.
Ehitusfirma teatel olid haljastuse lisatasud naisele Whatsappi sõnumi kaudu teatavaks saanud hiljemalt 2021. aasta aprillis.
Kesk-Soome kohus leidis, et pooltevaheline sõnumivahetus ei kujutanud endast vabas vormis kokkulepet. Leping eeldanuks üsna laiaulatuslikku konsensust ehitatava maja omaduste, detailide ja eriti ostuhinna osas.
Kohtu hinnangul näitasid Whatsappi sõnumid, et maja omaduste, nende poolt nõutavate lisatööde ja seega ka kinnistu ostuhinna osas peeti 2021. aasta sügisel praktiliselt pidevalt läbirääkimisi.
Kohus leidis, et asjaosalised ei jõudnud kokkuleppele isegi ostuhinna põhimõtetes, rääkimata lõplikust ostuhinnast.
Kohus leidis, et naine lõpetas läbirääkimised ise. Naine ei soovinud enne otsuse tegemist isegi uurida, millised on haljastusest tingitud tingimuste muutmise kulud, kuigi ta taandus neile viidates projektist.
Ehitusfirma esindaja ütles kohtus, et haljastuse lisakulu oleks naise jaoks olnud 1000-3000 eurot.
Kohtu hinnangul ei saanud ehitusfirma suhteliselt leebe uus tingimus naise usaldust ettevõtte vastu nii palju kõigutada, et ta poleks saanud läbirääkimisi jätkata, et teada saada, mis haljastus maksma läheb.
Kohtu hinnangul oleks naisel olnud alles pärast läbirääkimisi võimalik hinnata, kas ta saab haljastust puudutava tingimusega nõustuda või mitte. Sellesse staadiumisse polnud asi aga jõudnud pärast seda, kui naine läbirääkimised katkestas.
Kohus jättis naise nõude rahuldamata. Naiselt mõisteti välja ehitusfirma kohtukulud 7110 eurot koos intressidega. Naise enda kohtukulud olid 21 891 eurot. Kokku kandis naine kulusid 39 001 eurot.
Kohtuotsus ei ole jõustunud.
