Kiire hinnatõus peegeldub väiksema sissetulekuga inimeste toimetulekus. Iga kolmandat põhikohaga töötajat ähvardab vaesuspiiri alla jäämine. Soomes hooldajana töötav naine räägib, milline on elu, kui palgast elamiseks ei jätku.

Soome naisel Jonnal palgast ei piisa. Hooldajana töötava kolme lapse ema palgast jätkub üüri ja elektri maksmiseks, vahendab Iltalehti.

Kaks korda nädalas toome toidupangast toitu ja sellele lisaks sööme 2-eurose päeva eelarvega, räägib ta.

Jonna pole oma hädas üksi. Paljud töötavad soomlased ei saa oma palgaga hakkama ja lokkav inflatsioon ei tee olukorda sugugi lihtsamaks.

Soome ametiühingute keskorganisatsiooni SAKi ja Kantar Publicu tellitud uuringu kohaselt on 400 000 töötajat kõrge või üsna kõrge vaesusriskiga. Teisisõnu ähvardab isegi iga kolmandat töötajat Soomes vaesus.

Iltalehti kajastas teemat eelmisel nädalal ja küsis samal ajal lugejate kogemusi. Paljud vastused näitavad, et hinnad on tõusnud, kuid palgakasv pole inflatsiooniga kaasas käinud.

Seda on märgitud ka SAK-is. Hämmastav on näha, kui tugevalt on hinnatõus tabanud madalapalgalisi, ütles eelmisel nädalal SAK-i uuringuekspert Ari-Matti Näätänen.

Jonna on kogenud hinnatõusu. Ta ütleb, et pingeline olukord on juba viinud selleni, et ta sööb vähem, et oleks raha lastele toidu ostmiseks. Ta ütleb, et võitleb iga päev meeleheitega.

Kui inimesel tekib meeleheite tunne, et ei saa hakkama, sööb see ära motivatsiooni tööle minna. See nõuab elutahet.

Kui vanemal kaob elutahe, siis see avaldub Jonna sõnul lastes ja probleemid kuhjuvad. Siis hakatakse klassikaaslast noaga kopsu pussitama, viitab ta hiljutistele uudistele lastevastase vägivalla kohta.

Jonna jaoks on hinnatõus tekitanud erilise takistuse ka parema palga saamisel. Ta ütleb, et varem sai ta rohkem teenida Tamperes tööl käies, kus hooldajatele makstakse kõrgemat palka. Nüüd on kallinenud kütusehinnad palgaerinevuse ära söönud.

Naine kavatseb oma auto maha müüa. See pole esimene asi, millest ta on pidanud loobuma. Ma olen müünud ​​kõik, mida saab müüa. Telefon tuleb alles hoida, ütleb Jonna.

Olen isegi mõelnud Soomest välja kolimisele Hispaania odavama hinnataseme peale, räägib ta. Sest näib, et siin pole võimalik hakkama saada, ükskõik mida sa ka ei teeks.

Kesk-Soomes elaval Pekkal on põhitöökoht tehnoloogiatööstuses kokkupanijana. Tunnipalk jääb veidi alla 14 euro. Ka tema abikaasa töötab madalapalgalisel töökohal.

Pekka ütleb, et korralikuks eluks pole rahast kunagi piisanud. Kõik on läinud, mis on tulnud ja näiteks pere lastele pole suudetud pakkuda võimalust tasuliseks huvitegevuseks.

Nüüd on hinnatõus kulutusi isegi suurendanud. Üür tõusis aastas umbes 700 euro võrra, toidust rääkimata, räägib Pekka.

Toidu hind on tõusnud isegi kiiremini kui üldine inflatsioon. Veebruaris maksis toit 16,3 protsenti rohkem kui aasta varem. Pekka sektoris on palgatõus 3,5 protsenti.

Elektri hind pole Pekka majapidamist veel puudutanud, kuna tähtajaline elektrileping on garanteerinud suhteliselt odava energia, kuid tulevik on hirmutav. Elektriarve neljakordistub sügisel, kui elektrileping lõpeb ja seda tuleb uuendada, hindab ta.

Jonnaga sarnaselt ei saa Pekka oma autot maha müüa. Mul ei ole autot ja selle sissetulekuga ei saaks ma seda endale lubada, ütleb ta.

Säästueesmärke on Pekka ikka kaalunud. Ta ei usu, et tulevase elektriarve kasvuga oma säästumeetmetega toime tuleb. Seda ei saa tegelikult kuidagi vähendada, kuna kunagi pole midagi tarbetut sisse lülitatud. Tuled ei põle ju niisama, aga külmkapp muidugi suriseb alati, kui toitu külmas hoida.

Pekka selles loos enda nime all ei esine, sest kahtlustab, et tema tuvastamine võib tuua kaasa raskusi töökohal. Tema isik on Iltalehtile teada.

Palgavaesus ei ole uus nähtus. Soomes on aastaid räägitud töötajatest, kes vajavad toimetulekuks lisaks tööst saadavale palgale erinevaid soodustusi. Ilmselge lahendus oleks palkade kiire tõstmine, kuid laialdaselt pole selleks soovi ega raha olnud.

Ühe lahendusena palgavaesusega võitlemiseks on SAK välja pakkunud, et tööandjatelt palgasaajatele kantud sotsiaalkindlustusmaksed tuleks tööandjatele tasumiseks tagasi anda. Muudatud tehti Juha Sipilä valitsuse ajal sõlmitud konkurentsivõime ehk kiky kokkuleppega.

Palgasaajate ostujõu parandamiseks on välja pakutud ka tulumaksu alandamist. Jonna ja kokkupanijana töötav Pekka ei usu, et see vähekindlustatud inimeste ostujõule suurt mõju avaldaks.

„Kaks protsenti on suur inimesele, kes teenib 50 000 eurot kuus, aga teine ​​asi on isiku jaoks, kes teenib 1500 eurot,” ütleb Jonna.

Pekka arvab, et madala sissetulekuga inimeste olukorda võiks kergendada hoopis toidu käibemaksu langetamine. See eeldaks aga, et käibemaksu alandamine ei voolaks otse kaupmeeste taskusse, mida Pekka võimalikuks peab.

Jonna ei suhtu soojalt ka välja käidud ideedesse, et toetuste kärpimine soodustaks rohkem tööd tegema. Vähemalt tema puhul pole tegemist töö põlgamisega. Ma ei saa teha rohkem tööd kui see, mida ma teen.