Kuhu te viimati reisisite? Küsimus ajab haiglas õenduse valdkonnas töötavad elukaaslased Eva-Maria  ja Herkko naerma.

Võib-olla Kanaari saartel? Suurem naer.

Stockholmis? Purtsatused.

Noh, olete siis Tallinnas käinud? Vali naer.

Siis sai selgeks: nemad polegi välismaal käinud.

Väljaanne Helsingin Sanomat istus koos Eva-Maria ja Herkkoga nende kodus Helsingis Pukinmäki piirkonnas ja räägiti rahast. Ehk siis sellest, kuidas Helsingi piirkonnas õepalgaga hakkama saada.

Teemast on palju räägitud juba aastataguse õdede streigi ajal. Soome Ametiühingute Keskliit SAK andis teada ka oma hiljuti läbi viidud uuringust, mille kohaselt on hinnatõusu tõttu kõrges vaesusriskis enam kui iga kümnes töötav inimene.

Kuid meeleolu selles kodus on helge. Nad määratlevad end paarina, kellel pole lapsi, autot, hüpoteeki ega elektrikütet.

Nad unistavad perest, oma korterist, õpingutest ja sotsiaalsest mõjust. Ja kuigi elatustasemest nii mõndagi puudub, tundub elukvaliteet olevat paras. Sa võid lihtsalt naerda selle üle, mida sul ei ole.

Elutoas saab kiiresti ülevaate paari hobidest: lihastreening raskustega, mängukonsoolil mängimine, kitarrimäng, lugemine ning filmide ja seriaalide vaatamine. Viimati on vaadatud sarju Peacemaker ja The Boys.

Eva-Maria ja Herkko tunnevad huvi sotsiaalsete teemade vastu. Mõlemad kandideerisid 2021. aasta kohalikel valimistel, Herkko vasakpartei nimekirjas ja Eva-Maria sotsides. Eva-Maria kandideeris ka parlamendivalimistel, kus kogus 1596 häält.

„Sotsiaalsed teemad on mulle südamelähedased. Tahaks neid edaspidi rohkem mõjutada,” räägib Eva. Tema unistus oleks õppida politoloogiat.

Aga nüüd istutakse köögilaua taga ja tehakse „rehkendust”. Herkko ja Eva-Maria teevad seda iga kuu.

Siis vaadatakse üle mõlema sissetulekud, kantakse raha ühisele kontole ja arvestatakse, et kummalegi jääb enda tarbeks sama palju raha.

Tavaliselt jääb kummalegi kuluraha umbes 200–400 eurot kuus. Lisaks pannakse raha oma korteri säästudesse, vahel rohkem ja vahel vähem, ligi 1000 eurot kuus

Raha üle pole tülitsetud. „Kuigi suurt küllust pole, oleme pragmaatilised,” ütleb Herkko.

Herkko töötab Malmi haigla erakorralise meditsiini osakonnas. Tema põhipalk on 2808,77 eurot. „See on peaaegu tipp, mida selles valdkonnas on võimalik saavutada,” ütleb ta.

Lisaks saab ta isikliku kogemuse baasil täiendavalt 76,88 eurot. Vahetuste lisatasu makstakse ka õhtuse, öise ja nädalavahetuse töö eest. Viimase kolme nädalaga on nii peale maksude tasumist kogunenud 507 eurot. Kätte jääb Herkkol palgast 2692 eurot.

Herkkol oleks võimalus teha lisavahetusi, mille eest saab vahetuse kohta 150 eurot rohkem. Küll aga on puhkepäevade ja lisavahetuste eest maksmist kokku tõmmatud, nii et lisavahetused ei paku enam huvi. „Ületunnid kurnavad ära,” nendib ta.

Eva-Maria töötas varem Üliõpilaste tervishoiu sihtasutuses psühhiaatriaõena, kuid pani enne parlamendivalimisi ameti maha. Nüüd otsib ta uut tööd. Tema netosissetulek oli jaanuaris 1865 eurot, kokku teeniti kahe peale 4557 euyrot.

Paari suurim eraldiseisev kuluartikkel on üür, 890 eurot. Toidu ja muu esmavajaliku peale kulub 900 eurot kuus.

61-ruutmeetrise korteri üks parimaid külgi on asukoht: Herkko töökoht Malmi haigla on umbes kümneminutilise jalutuskäigu kaugusel. Kahetoaline korter on miinimumnõue, sest Herkko töötab ka öösel ja magab päeval, Eva-Maria seevastu võib kodus kaugtööd teha.

Nende suurim unistus on aga soetada oma ja avaram korter, soovitavalt Põhja-Helsingis.

„Kõige varem 2024. aasta lõpus, olenevalt muidugi intressimäärade arengust, eluasemeturust ja majandusolukorrast ning sellest, kuidas palgad inflatsiooni suhtes tõusevad,” mõtiskleb Herkko.

Elektri kallinemine ja intressitõus pole üüripinnal elavatel rahaasju peaaegu mõjutanud. Selle asemel on toidu kallinemine pannud paari veelgi hoolikamalt oma ostuvalikuid läbi mõtlema.

Kuigi Eva-Maria ja Herkko välismaale ei reisi, külastavad nad sageli perekondi Turus ja Joensuus.

Eva-Maria on pärit Turust ning lõpetanud seal õe ja füsioterapeudi eriala. Herkko on pärit Joensuust ja on lõpetanud õe erialal Kagu-Soome Rakenduskõrgkooli Savonlinnas.

Nad kohtusid 2019. aasta augustis Tehy ametiühingute koolitusel ja kolisid järgmisel aastal Helsingisse koos elama.

Eva-Maria otsib suveks tööd, seega ühist puhkust järgmisel suvel peaaegu ei ole. Plaan on puhata vanemate suvilas. Vähemalt Herkko plaanib osaleda ka kas Joensuu Ilosaarirocki või Ilovaarirocki festivalidel ja Hyvinkää Rockfestil.

Kui palk ei ole tervishoius töötades motivaator, siis mis on?

„Vähemalt hea on see, et töö ei lõppe otsa,” ütleb Eva-Maria.

Kui ta peaks saama õppekoha riigiteaduste teaduskonnas, saaks ta suviti, riiklikel pühadel ja nädalavahetustel õpingute kõrvalt tööotsi teha. „See annab elule paindlikkuse.”

Herkko jaoks on kõige olulisem motivaator töö sisu: EMO on haiglas üks pingelisemaid töökohti, kus õdedel tuleb reageerida kõige erinevamatele olukordadele. Nad hoolitsevad haigushoo saanute, ootamatult haigestunute, õnnetuste ohvrite, aga ka psühhootiliste patsientide ja narkosõltlaste eest.

„Intensiivne põetamine tekitab sõltuvust. Adrenaliin voolab, mõtted saavad selgemaks, näed selgemalt,” räägib Herkko. Ta on pälvinud õdede liidu 2021. aasta Tõusva tähe tunnustuse teenete eest EMO tippspetsialistina.

Herkko sõnul on töö üks paremaid külgi hea tööseltskond. Plussiks on ka see, et talle pannakse rohkem vastutust ja võimalusi on töös areneda.

Näiteks on ta osa uuest meeskonnast, kes leiab ultraheli abil patsiendile parima võimaliku veenikanüüli koha, kui seda on raske leida ja patsient vajab intravenoosset ravimit või hüdratatsiooni.

„Varem tegid seda tööd arstid, nüüd läheb vastutus õdedele. Ühel hetkel loodetavasti räägime ka läbi, kas see kajastub palgas,” ütleb ta.

Herkko väärtustab ka seda, et saab ise oma töövahetusi valida. „Meil on kuuenädalane vahetuste nimekiri ja autonoomne vahetuste planeerimine, st programm, kus igaüks saab klõpsata soovitud vahetustel.”

Herkko ütleb, et talle meeldib teha topelt- ja öövahetusi ning seejärel võtta mitu vabu päeva, samas kui peredega töötajad eelistavad hommikust ja õhtust vahetust. „Valikuvabadus annab suurepärase kontrolli tunde oma töö üle.”

Haiglaõed räägivad avalikult palju kurnatusest. Eva-Maria arvab, et paljud väsivad sellest, et käsud tulevad ülevalt ja nad ei saa ise oma tööd mõjutada. „Ressursipuudus tekitab samuti eetilise koormuse, mis väljendub väsimusena,” sõnab ta.

Eva-Maria sõnul on õdede puudust kiirendanud ka valitsuse konkurentsivõime kokkulepe, koroonaperiood ja massilised lahkumised sektorist. „Valdkonna väärtustamine ei kajastu kollektiivsetes läbirääkimistes ega tippjuhtide tegevuses,” ütleb ta.

Herkko hinnangul on palk valdkonnas praegu murdepunktis. Tema enda palk peaks algama tema sõnul kolmega.

„Minu tunnipalk on 17,70 eurot, aga rendifirmad pakuvad näiteks tunnipalka 23–25 eurot ja rohkem. Siis võib kuupalk jääda 3500 euro kanti. Pole ime, et kogenumad õed kolivad rendifirmadesse,” räägib ta.

Ta ise ei ole veel kaalunud eratööandja juurde üleminekut, sest erakorralise meditsiini teenust pakuvad vaid riiklikud hoolekandepiirkonnad. „Aga kui leidub töö, mis on piisavalt huvitav ja makstakse rohkem, oleks tõesti rumal mitte minna.”

Herkko on tervitab valitsuse läbirääkijaid. „Praegu põgenevad õed massiliselt töölt. Kas on aeg olla õiglane ja anda meile põhjus jääda?”