Gaasitoru Nord Streami plahvatusi uuriva Rootsi prokuratuuri hinnangul on võimalik, et rünnakute toimepanijat ei leita mitte kunagi.

Loodame, et saame välja selgitada, kes on selle kuriteo toimepanija, kuid antud asjaoludel on see raske, ütles prokurör Mats Ljungqvist.

Eelmise, 2022. aasta 26. septembri rünnakutes said kolm neljast Nord Streami gaasitorust kahjustada nii, et need muutusid kasutuskõlbmatuks.

Plahvatused toimusid Taani ja Rootsi vahelisel rahvusvahelisel merealal.

Võimude teatel oli plahvatuste tugevus võrdne tuhande kilogrammi lõhkeainega.

Rootsi võimude väitel oli tegemist sabotaažiga.

Arutelu rünnakute toimepanija üle on tuline. Näpuga on näidatud mitmes suunas ning kurjategijateks on pakutud Venemaad, USA-d ja Ukrainat.

Rünnakute kohta on palju erinevaid väiteid. Ljungqvist ütles, et probleem on selgelt muutunud teabe mõjutamise sihtmärgiks. Tema sõnul spekulatsioonid käimasolevat uurimist ei mõjuta.

Rünnakuid uurivad lisaks Rootsile ka Taani ja Saksamaa.

Kõige tähelepanelikumalt jälgitakse aga Rootsi juurdlust, kuna Rootsi võimud jõudsid ründepaigale enne teisi ja on võtnud enda valdusse rünnakus kasutatud lõhkekehade jäänused.