Rahahädas Ukraina müüb riigiettevõtted soodushinnaga maha

Ukraina otsib piisavalt julgeid investoreid, kes oleks valmis panustama, et Ukraina võidab Venemaa sissetungi: kõrge risk võib tuua suurt tulu.

Võideldes sõjas, mis on tapnud kümneid tuhandeid inimesi ja laastanud majandust, valmistub riik müüma suuri valitsuse hallatavaid ettevõtteid alandatud hindadega. Eesmärk on toetada abist sõltuvat eelarvet ja teha lõpp aastakümnete tagusele postkommunistlikule korruptsiooni ja halva juhtimise pärandile, mis on majandust tagasi hoidnud, vahendab Bloomberg.

Kui seadusandjad lepivad muudatustes kokku mai alguses toimuval istungil, võib Kiiev parimal juhul teenida rohkem kui 400 miljonit dollarit, müües ettevõtteid alates väetisetootjatest kuni kommunaalettevõtete, sulatuskodade ja insuliinitootjani. Veel 190 miljonit dollarit võib tulla põllumaa rentimisest, ütles Riigivarafondi juht Rustem Umerov intervjuus.

„Seal on arenevad turud ja erakorraline turg ning erakorralise turuna oleme omamoodi,” ütles ta eelmisel nädalal oma kontoris Kiievis. Kuigi ta on teadlik, et enamik investoreid ei suuda rünnatavasse riiki raha paigutada, ütleb ta neile, kes on piisavalt julged, et Ukrainaga tasub arvestada, sest „see peaks olema teie jaoks tulevikus 20-kordne tootlus”.

Ukrainal on ettevõtete müügiga väga kiire. Esiteks peab Ukraina aitama rahastada oma sõjategevust ja hoidma välisabist sõltuvaid asutusi vee peal. Teiseks võivad riigiettevõtete kapitalisüstid ja juhtimise muudatused aidata majandust elavdada. Kolmandaks kaotavad kiiresti väärtust fondi bilansis olevad ettevõtted, millest enamik on ehitatud eelmise sajandi keskel.

„Kui me sel aastal neid ei müü, siis järgmisel aastal on nende ainsaks väärtuseks kinnisvara ja ülejärgmisel juba maa, millel nad seisavad,” ütles Umerov.

41-aastane Umerov on kaheksas inimene, kes on võtnud üle Riigivarafondi pärast seda, kui nn väärikuse revolutsioon 2014. aastal kukutas Viktor Janukovitši venemeelse valitsuse.

See on raske töö. Ükski tema eelkäijatest ei suutnud saavutada eesmärki müüa suuri osasid riigi juhitavast majandusest. Kaks neist surid enesetapu tagajärjel, samas kui endist esimeest uuritakse omastamise süüdistuste pärast, mida ta eitab.

Venemaa sissetung on muutnud asja raskemaks. Peaaegu iga ukrainlane on vägivallas kaotanud sõbra, sugulase või kellegi tuttava. Sõda on tõrjunud kodudest välja enam kui veerandi riigi 40 miljonist inimesest ja laastanud terveid majandussektoreid, hävitades tootjad okupeeritud aladel, nagu näiteks riigi idaosa Donbassi piirkond ja sadamalinn Mariupol.

Kui valitsus loodab sel aastal saada riigiettevõtete müügist 6 miljardit grivnat (162 miljonit dollarit), siis Umerov ütles, et kui müügi- ja liisinguplaanid saavad ellu viidud, võib ta koguda neli korda suurema summa.

Kuid see sõltub seadusandjatest, kes peavad esmalt heaks kiitma õigusaktid suurettevõtete erastamise taastamiseks ja lubama fondil koondada riigile kuuluvaid põllumaid, mida saaks rendile anda. Seadusandjad jagunevad laias laastus kahte gruppi nende vahel, kes tahavad kõike müüa, ja nende vahel, kes ei taha, ütles ta.

Kui parlament seadused läbi surub – nagu Umerov ja tema kolleegid fondist eeldavad – peaksid ettevõtted, sealhulgas ammoniaagitootja Odesky Pryportovyi Zavod, titaanitootjad United Mining ja Zaporizhzhya Titanium-Magnesium Plant, insuliinitootja Indar ja elektrifirma Centrenergo PJSC alustama hiljemalt kolmandas kvartalis, ütles ta.

Kui parlament seadusi läbi ei suru, oleks alternatiiviks liikuda ühisettevõtete poole teiste riigiettevõtetega, et leevendada riigi rahanduse koormust, ütles ta.

Teiseks potentsiaalseks tuluallikaks on Venemaaga seotud ettevõtete konfiskeerimine Ukrainas, lisas ta. Üks näide on Venemaa kontrolli all olev JSC Sense Bank, üks Ukraina suurimaid laenuandjaid, mille puhul kaalub valitsus natsionaliseerimist.

Vaatamata enneolematutele takistustele on Umerovi sõnul Ukrainal veel üks eelis: investorite ja liitlaste solidaarsus, kes soovivad toetada riiki Venemaa territooriumilt väljatõrjumisel.

„Enamik investoreid, kellega olen rääkinud – need on ettevõtted ja institutsionaalsed investorid – on öelnud, et nende jaoks ei ole Ukraina turg üldse atraktiivne,” ütles ta. „Kuid õigluse ja Ukraina toetamise soovi seisukohalt on see kõik.”

Kommentaarid
(Külastatud 1,398 korda, 1 külastust täna)