Üks Ameerika lähimaid liitlasi Lähis-Idas ja USA suur abisaaja, Egiptuse president Abdel Fatah El-Sisi andis hiljuti alluvatele korralduse toota kuni 40 000 raketti, mis saadetakse varjatult Venemaale, selgub USA lekkinud luuredokumendist.
Osa ülisalajasest 17. veebruarist pärinevast dokumendist võtab kokku väidetavad vestlused Sisi ja Egiptuse kõrgemate sõjaväeametnike vahel ning viitab ka plaanidele tarnida Venemaale suurtükimoona ja püssirohtu. Dokumendis annab Sisi ametnikele ülesandeks hoida rakettide tootmist ja tarnimist salajas, „et vältida probleeme Läänega”.
Washington Post sai dokumendi kätte salastatud failide piltide hulgast, mis postitati veebruaris ja märtsis arvutimängijate seas populaarsesse vestlusrakendusse Discord. Dokumendist ei ole varem teatatud.
Paljastus tuli ajal, mil Venemaa peab sõda Ukrainaga, kus mõlemad pooled otsivad ammendunud arsenali varusid.
Egiptuse välisministeeriumi pressiesindaja, suursaadik Ahmed Abu Zeid ütles vastuseks küsimustele dokumendi ja selles kirjeldatud vestluste õigsuse kohta, et „Egiptuse seisukoht põhineb algusest peale selles kriisis mitteseotusel ja kohustusel hoida mõlemaga võrdset distantsi, kinnitades samal ajal Egiptuse toetust ÜRO Peaassamblee resolutsioonides ÜRO põhikirjale ja rahvusvahelisele õigusele”.
„Me kutsume jätkuvalt mõlemat osapoolt üles lõpetama vaenutegevus ja jõudma läbirääkimiste teel poliitilise lahenduseni,” ütles ta.
Tundliku teema arutamiseks anonüümsust palunud USA valitsusametnik ütles: „Me ei ole teadlikud selle plaani elluviimisest”, viidates raketiekspordi algatusele. „Me pole seda näinud,” lisas ametnik.
Pentagoni pressiesindaja Sabrina Singh märkis, et justiitsministeerium on algatanud uurimise salastatud dokumentide lekke kohta.
Venemaale Ukraina sõjaks relvade andmine kujutaks endast potentsiaalselt plahvatusohtlikku mängu Egiptuse jaoks, mis on vaatamata süvenenud sidemetele Moskvaga endiselt sügavalt investeerinud partnerlusse Ameerika Ühendriikidega, mis on aastakümneid andnud riigile rohkem kui 1 miljard dollarit aastas julgeolekuabi.
Dokumendis ei ole selgesõnaliselt öeldud, miks Venemaa on huvitatud rakettide hankimisest, kuid tema sõjavägi on sõjas kulutanud tohutul hulgal laskemoona ning USA valitsus on väitnud, et Põhja-Korea varustab Venemaad salaja suurtükiväe moonaga ja Hiina kaalub teha sama.
Egiptus ja teised Ameerika partnerid Lähis-Idas on püüdnud jääda kõrvale lääneriikide vastasseisust Venemaaga Ukraina pärast, otsides potentsiaalset kaitset Ameerika rolli vähenemise vastu selles piirkonnas ning uusi vahendeid oma majandusliku ja sõjalise julgeoleku tagamiseks. Venemaa sissetung Ukrainasse on tõstnud ülemaailmselt toorme hindu ja avaldanud tõsist survet Egiptusele kui maailma suurimale nisuimportijale, kes on viimastel aastatel saanud enam kui 80 protsenti oma nisust Venemaalt ja Ukrainast.
„Egiptus on üks meie vanimaid liitlasi Lähis-Idas,” ütles senaator Chris Murphy, kes on Senati välissuhete ja rahaeraldiste komisjonide liige. „Kui vastab tõele, et Sisi ehitab varjatult Venemaale rakette, mida saaks Ukrainas kasutada, peame oma suhete seisu üle tõsiselt arutama.”
USA välispoliitika direktor Open Society Foundations’is ja Bideni valitsuse kunagine kandidaat välisministeeriumi kõrgeima inimõiguste ametniku ametikohale Sarah Margon ütles, et „rakettide tahtlik müük ja tarnimine Venemaa valitsusele, kes on toime pannud nii selged sõja- ja muud julmuskuriteod, on lihtsalt kole, eriti näiliselt lähedase USA liitlase jaoks”.
Dokumendi paljastused tõstatavad küsimuse, kas USA „peaks jätkama Egiptuse kaitsmist ja toetamist”, kui Sisi valitsus kaalub müüki, mis „teenindaks Kairo vahetuid vajadusi, kuid millel on tõenäoliselt tõsine negatiivne globaalne mõju”, ütles ta.
Rahvusvahelise kriisigrupi USA programmide direktor Michael Hanna märkis, et Bideni valitsus on juhtinud Lääne jõupingutusi keelata Venemaale ja tema palgasõduritele Ukraina sõjaks vajalikku tehnoloogiat ja relvi ning karistada seda teinud Ameerika vastaseid nagu Iraan ja Põhja-Korea. „Mõte, et selles rollis on Egiptus, on USA jaoks piinlik,” ütles ta.
Dokumendis kirjeldatakse, kuidas Sisi andis 1. veebruaril välja juhised rakettide tarnimise saladuses hoidmiseks, et „vältida probleeme „läänega””, öeldes inimesele, kellele viidatakse ainult kui Salah al-Din, et tehase töötajatele tuleks öelda, et raketid on mõeldud Egiptuse armee jaoks. Salah al-Din on tõenäoliselt Mohamed Salah al-Din, sõjalise tootmise riigiminister. Venemaale saadetav püssirohi pärineb Tehasest nr 18, seisis dokumendis, mis on aastakümneid vana keemiatööstuse tehase nimi.
Dokumendis tsiteeritakse Salah al-Dini sõnu, kes on öelnud, et ta „laseb oma inimestel vajadusel vahetustega tööd teha, sest see on vähim, mida Egiptus saaks teha, et maksta Venemaale varem täpsustamata abi eest”. Dokumendist ei selgu, mis oli varasem Venemaa abi. Lekitatud dokument tsiteerib Salah al-Dini sõnu, kes ütles, et venelased ütlesid talle, et nad on valmis „ostma kõike”.
Moskva ja Kairo on hiljuti sõlminud mitmeid olulisi tehinguid, sealhulgas tänavuse kokkuleppe, mille kohaselt Venemaa ehitab Egiptusesse tohutu raudteetöökoja. Venemaa riiklik aatomienergia korporatsioon Rosatom alustas eelmisel aastal ka Egiptuse esimese tuumaelektrijaama ehitamist.
Võib-olla kõige olulisem on see, et pärast seda, kui Ukraina sõda katkestas juurdepääsu Ukraina nisule, hakkas Kairo suuresti toetuma Venemaa teravilja ostmisele. See kokkulepe on aidanud Egiptusel vältida nisupuudust, mis võib vallandada sotsiaalseid rahutusi riigis, kus vaesus on laialt levinud ja nisuleiba süüakse peaaegu iga toidukorra kõrvale. Egiptus soovib innukalt vältida ülestõusu kodumaal, kus elanike seas õhutavad pahameelt äge majanduskriis, sealhulgas devalveerunud valuuta, kõrge inflatsioon ja toiduainete hinnatõusud, mida on osaliselt põhjustanud Ukraina sõda.
Dokumendis tsiteeritakse Sisi sõnu, kes ütles, et ta kaalub „tavaliste asjade” müümist Hiinasse, et teha ruumi „rohkemale Sakr 45 toodangule”, mis viitab Egiptuse toodetud 122 mm raketi tüübile. Dokumendis ei ole otseselt öeldud, kas Venemaale toodetavad raketid olid Sakr 45, kuid sellised raketid ühilduvad Vene Gradi mitme raketiheitjaga.
Venemaa valitsusele relvade saatmine võib samuti käivitada USA sanktsioonid Egiptuse vastu.
Sõjaväeettevõtted on Sisi valitsemise ajal jõudsalt arenenud. Ta on viimastel aastatel osalenud mitme uue sõjatehase avamisel, sealhulgas üks 2020. aastal avatud Tehas nr 300, mis toodab väikerelvi, laskemoona ja rakette. Samal aastal esitas Egiptus plaani laiendada selliste vahendite tootmist, sealhulgas toota rohkem laskemoona ja eri tüüpi relvade osi.
Kuigi dokumendis ei ole öeldud, kuidas USA valitsus Egiptuse jutuajamiste üksikasju kogus, näib osa hiljuti lekkinud dokumentides sisalduvast teabest pärinevat signaalluurest, mis viitab tehnilistele vahenditele, nagu side pealtkuulamised. USA valitsusel on pikka aega olnud ulatuslik pealtkuulamisvõime ja välisriikide juhtide suhtlust on varem pealt kuulatud.
Vestlus 1. veebruaril, milles osales Sisi oli vaid mõni päev pärast seda, kui USA välisminister Antony Blinken kohtus Kairo visiidi ajal Egiptuse presidendiga. Vahetult pärast Blinkeni visiiti sõitis Egiptuse välisminister Sameh Shoukry Moskvasse kõnelustele Venemaa liidritega. Suhted USA ja Egiptuse vahel on viimastel aastatel olnud pingelised, kuna Bideni valitsus on suurendanud survet Sisi valitsusele kodanikuühiskonna represseerimise, teisitimõtlejate vangistamise ja kriitikute vastu jõu kasutamise tõttu.
Human Rights Watchi Washingtoni direktor Sarah Yager, kes on varem nõudnud Egiptusele relvaembargot selle julgeolekujõudude osaluse tõttu kuritarvitustes ütles, et rakettide müük Venemaale võimaldab rohkem kuritarvitamisi välismaal.
„Samuti küsiksin, kas nende Venemaale jõudvate relvade tootmiseks kasutatakse USA julgeolekuabi,” ütles Yager.
Septembris teatasid USA ametnikud, et hoiavad Kairo inimõiguste olukorra tõttu kinni 130 miljonit dollarit Egiptuse iga-aastasest 1,3 miljardi dollari suurusest julgeolekuabist. Nad viitasid poliitvangide vabastamise nõudele oma otsuses mitte anda rohkem abi, mis on osa USA valitsuse püüdest tasakaalustada muret inimõiguste pärast USA ja piirkondlike julgeolekuhuvidega.
Järjestikused Ameerika valitsused on hinnanud Egiptuse rolli vägivalla ohjeldamisel pikaajalises Iisraeli-Palestiina vaidluses sõlmitavate kokkulepete sõlmimisel. Märtsis kohtusid Iisraeli ja Palestiina territooriumide esindajad Egiptuses Sharm el-Sheikhis, et leevendada pingeid seoses viimase vägivallapuhanguga.
Kuid Egiptus on omalt poolt muutunud üha rahulolematumaks oma suhetes USA-ga, sealhulgas tingimustega, mille Washington seab inimõigustele ja demokratiseerimisele. Kairo usub, et tema positsioon nõrgeneb, kui ta hakkab liialt USA-st sõltuma, ja on püüdnud kasutada oma pikaajalisi suhteid Venemaaga mõjuvõimu suurendamiseks, ütles Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse Lähis-Ida programmi direktor Jon Alterman.
„Sõjavägi tunneb, et on USA-st sõltuv,” ütles ta.
Rahvusvahelise kriisigrupi USA programmide direktori Michael Hanna sõnul võis asjaolu, et kahe riigi partnerlus on minevikus tugevatele erimeelsustele vastu pidanud julgustada Egiptuse valitsust uskuma, et võib riskida sammuga, mis saab Washingtonis kindlasti ägeda halvakspanu osaliseks. „Suhte lugu on see, et see lihtsalt jätkub,” ütles ta. „Siin on palju inertsust ja sõltuvust.”
