Koroonapatsientide arv on Soome haiglate intensiivis pärast pikka rahulikumat perioodi olnud juba kolm nädalat selges tõusutrendis.

Praegu on neid patsiente riigi intensiivravi osakondades paarkümmend, vahendab Helsingin Sanomat.

„See tähistab selget muutust võrreldes kesktalvega, sest veebruarist märtsini oli koroonaga seotud intensiivravi vaja väga vähe,” ütleb anestesioloogia ja intensiivravi professor Matti Reinikainen, kes juhib ka koroona intensiivravi koordineerivat bürood Kuopios.

„Tol ajal püsis kogu riigis korraga ravil olevate patsientide arv viie ringis.”

Reinikaineni sõnul on praegused näidud võrreldavad detsembris lühikest aega nähtud patsientide arvuga. Enne seda nähti sarnast olukorda põgusalt oktoobris ja enne seda aasta tagasi.

Professor märgib, et haigestunute arv pole veel suur, kuid haigusjuhtude kasvukõver on järsk. Tema jaoks ei ole intensiivravi vajaduse suurenemine enam juhusliku varieerumise küsimus, vaid käes on taas epideemia uus faas.

„Veebruaris-märtsis oli patsiente väga vähe, kuid praegu on olukord selline. Viimase kolme nädalaga on olukord muutunud. Arv pole ebatavaline, kuid tõusutrend on suhteliselt järsk, eriti viimasel kahel nädalal,” ütleb Reinikainen. Ta ei taha prognoosida, kuidas olukord areneb.

„Kuidas see edasi läheb, on võimatu prognoosida. Taas võib tulla langus, nagu on olnud. Kuid viimastel nädalatel on näha selget muutust.”

Testimist tehakse praegu väga vähe ja Reinikainen ei tea isegi, milline viiruse alatüüp võis põhjustada uue suurema haiguslaine.

„Haigusepilt on muutumatu, kuid raske on öelda, milline viirusevariant seda põhjustab. Tundub, et vastuvõtlikud on endiselt samad riskirühmad, mis seni, ehk mõju avaldab vanadus ja pikaajalised haigused.”

„Taaskord on intensiivravi osakondades nähtud raskeid viiruslikke kopsupõletikke ja rasket hingamispuudulikkust.”

Soomes on praegu saadaval ligikaudu 270 intensiivravi kohta.

„Seni ei ole intensiivravis olnud personalipuudus nii suur kui paljudes teistes tervishoiu valdkondades, kuid probleem puudutab ka intensiivravi. Personalipuuduse tõttu on meie valmisolek reageerida potentsiaalselt kasvavale patsientide arvule praegu kahjuks nõrgem kui 2020. aasta kevadel,” ütleb Reinikainen.

Kevadel 2020 oli intensiivravis korraga maksimaalselt veidi üle 80 koroonapatsiendi. Sel ajal pidid haiglad suurendama intensiivravi võimekust, muuhulgas vähendades haiglate muid tegevusi.

„Praegune ligikaudu 20 patsienti intensiivravi võimekuse osas veel probleeme ei tekita, kuid tõusutrendi jätkudes ootavad peagi väljakutsed ees. Kogemused on näidanud, et umbes 40–50 intensiivravi patsienti on omamoodi valulävi.”

Kui koroonahaigete arv seda ületab, siis ülejäänud intensiivravihaigete ravimiseks kohtadest ja personalist tegelikult ei piisa.

„Isegi selle arvu koroonahaigete suuremate raskusteta ravimine eeldaks haigete enam-vähem ühtlast jaotumist üle riigi. Tihti seda ei juhtu, kuna epideemia tabab riigi eri osi ebaühtlaselt. Seetõttu võib kohati ähvardada intensiivravi osakondade ülekoormus, isegi kui riik tervikuna selle viiekümne ligi ei küüni,” nendib Reinikainen.

Praegu erilist koormust teatud piirkondades pole. Umbes kolmandik patsientidest on Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas.