USA luure leiab, et Venemaa suudab rahastada Ukraina sõda veel vähemalt aasta, seda isegi enneolematute sanktsioonide mõju korral, selgub USA lekkinud sõjaväe dokumentidest.
Varem avaldamata dokumendid annavad harvaesineva pilgu Washingtoni arusaamale omaenda majandusmeetmete tõhususest ja eageeringu olemusest Venemaal, kus USA luure leiab, et kõrged ametnikud, agentuurid ja oligarhide töötajad on nördinud valusate häirete pärast – kuid kohanevad nendega, vahendab Washington Post.
Kuigi osa Venemaa majanduseliiti ei pruugi nõustuda riigi kursiga Ukrainas ja sanktsioonid on nende äridele kahju teinud, ei võta nad tõenäoliselt tagasi toetust Venemaa presidendile Vladimir Putinile, selgub märtsi algusest pärinevast hinnangust.
„Moskva toetub suurenenud ettevõttemaksudele, oma riigi investeerimisfondile, suurenenud impordile ja ettevõtete kohanemisvõimele, et aidata leevendada majanduslikku survet,” seisab hinnangus, mis on märgistatud ülisalajaseks ehk kõrgeima salastatuse tasemega.
Dokumendid on osa Discordi jututoas jagatud ja Washington Post poolt hangitud kogumist. Massachusettsi õhuväe rahvuskaardi tehnikule Jack Teixeirale esitati sel kuul süüdistus salastatud paberite võtmises ja edastamises. Teda võib oodata 15-aastane vanglakaristus.
Alates eelmise aasta sissetungi algusest Ukrainasse on USA ja selle liitlased kehtestanud Kremliga seotud inimeste ja ettevõtete pihta sanktsioonide tohutu kogumi, mis keelab ettevõtetel äri ajada, lisaks ekspordipiirangud ja muude kaubandusmeetmed, mille eesmärk on karistada Venemaa eliiti ja kahjustada riigi majandust.
See eliit aga „tõenäoliselt jätkab Kremli eesmärkide toetamist Ukrainas ja aitab Moskval sanktsioonidest mööda hiilida”, leitakse lekkinud hinnangus. Kuid eksperdid väidavad, et sanktsioonide tõhusus – mitte ainult Venemaa majanduse kahjustamiseks, vaid ka heidutamiseks, karistamiseks ja sõnumi saatmiseks – sõltub keerukamatest teguritest kui see, mida üks hinnang arvesse võtta suudab.
Dokumendis ei käsitleta äsja kehtestatud sanktsioonide mõju ega naftahinna ülemmäärade pikaajalist valu Euroopas. Venemaa naftatulud on järsult langenud.
Isegi kui Venemaa saaks teoreetiliselt rahastada sõda veel ühe aasta, ei uurita lekkinud hinnangus muid tegureid, mis võiksid mõjutada Venemaa võitlusvõimet nagu laskemoonakulud ja vajadus värvata või kutsuda ajateenistusse uusi sõdureid.
USA rahandusministeerium keeldus kõnealuseid dokumente kommenteerimast. Valge Maja neid puudutavatele küsimustele ei vastanud.
Samal ajal kui Putin ja tema lähedased on Washingtoni enda salastatud hinnangul edukalt tõrjunud sanktsioonide mõju, mis pole suutnud Venemaa sõjategevust peatada, annavad lekkinud dokumendid aimu ka jahmatusest, mille nad on tekitanud mõnede nende kavandatud sihtmärkide seas.
Kuigi dokumendid ei sisalda nende allikate põhjalikku arutelu, on need tähistatud koodiga, mis näitab, et andmed on kogutud pealtkuulatud suhtlusest. See viitab sellele, et USA on saanud juurdepääsu kanalitele, kus Venemaa tegelased eraviisiliselt arutavad, kuidas sanktsioonide mõju piirata.
Venemaa rahandusminister Anton Siluanov oli USA luure andmetel koostanud märtsi alguses peaminister Mihhail Mišustinile kirja, et otsida toetust plaanidele, et vältida Venemaa riigi kontrolli all olevate üksuste nagu Rahvusvaheline Investeerimispank, Rahvusvaheline Majanduskoostöö Pank ja Euraasia Investeerimispank „potentsiaalselt piinlikku kokkuvarisemist” USA ja tema liitlaste kehtestatud sanktsioonide tõttu.
USA kehtestas 12. aprillil sanktsioonid Budapestis asuvale Rahvusvahelisele Investeerimispangale, mistõttu Ungari valitsus teatas, et loobub koostööst finantsinstitutsiooniga, mida Venemaa kirjeldab kui rahvusvahelist arengupanka.
Mõned eksperdid avaldasid imestust, et Siluanov on suhteliselt väikese kapitaliga asutuse pärast nii mures.
„Majanduslikult ei ole Rahvusvaheline Investeerimispank Venemaale otsustava tähtsusega,” ütles Maria Snegovaja, üks hiljutise CSIS-i sanktsioonide aruande autoreid. „Ootus, et panka karistatakse, on praegusel hetkel olnud peaaegu aasta.”
Kuid panka, mis loodi nõukogude ajal rahvusvahelise institutsioonina, millel on teatud diplomaatilised eelised, kahtlustati juba pikka aega seotuses spionaaži ja rahapesuga, ütles Saksa välissuhete nõukogu vanemteadur András Rácz.
Teise lekkinud dokumendi kohaselt leidis USA luure, et Venemaa kõrgeima luureagentuuri Föderaalse Julgeolekuteenistuse ehk FSB ametnikud olid mures Venemaa kodumaiste pankade ebapiisava välisvaluuta koguse pärast. Need ametnikud hoiatasid ka, et USA võib kehtestada sekundaarsed sanktsioonid Hiina ettevõtetele, kes endiselt Venemaaga äri ajasid, ning kutsusid üles selliseid tehinguid saladuses hoidma.
Ukrainas relvad haaranud eraturvatöövõtjate võrgustiku Wagner taga seisva Vene suurärimehe Jevgeni Prigožini töötajad mõistsid, et hiljuti Venemaa MTS panga suhtes välja kuulutatud sanktsioonid lõpetavad tehingud Ameerika ettevõtetega, mille tulemuseks on „USA dollaritehingute peatamine 15. mail”, seisab luuredokumendis.
Dokumendis öeldi ka, et oligarhi „finantstöötaja” oli mures, et Hiina ettevõtted lõpetavad sanktsioonide mõju vältimiseks äritegevuse Venemaaga.
Washingtonis asuv Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskus avaldas sel kuul aruande, milles leiti, et Venemaal on endiselt „märkimisväärne kohanemisvõime Lääne sanktsioonidega”, mis kajastab salastatud hinnangut, kuigi need olid aeglustanud Moskva sõjalist tegevust Ukrainas.
Putin kiitis jaanuaris avalikult Venemaa majanduse vastupanuvõimet, andes mõista, et see oli 2022. aasta jooksul ületanud majanduskasvu ootusi umbes 2,5 protsendi võrra. Majanduse tegelik dünaamika osutus paljudest ekspertide prognoosidest paremaks, ütles ta virtuaalsel majandusteemalisel kohtumisel. Ukraina majandus kahanes samal ajal enam kui 30 protsenti.
Prigožin on samuti sanktsioonide mõjust vabanenud. Veebruaris tegi ta avalduse, et Suurbritannia, Kanada ja USA majandusmeetmed olid „ebaseaduslikud” ja viitavad sellele, et nad on seotud terrorismiga.
Jääb ebaselgeks, millised sidemed olid Prigožini äriimpeeriumil MTS pangaga. USA kehtestas pangale sanktsioonid märtsis, vaid nädalaid pärast seda, kui pangale oli antud Araabia Ühendemiraatides tegevusluba. Seejärel tühistas Abu Dhabi litsentsi sanktsioonide tõttu.
„Ma arvan, et kõik argumendid, et sanktsioonid ei mõjuta Venemaad või neid, keda sihikule võetakse, lükkab ümber tõsiasi, et kui maailmatasemel ettevõtted on õõnsaks tehtud ja need inimesed, kes väidavad, et sanktsioonid pole neid mõjutanud, kaebavad valjuhäälselt nende üle,” ütles advokaadibüroo Gibson Dunn partner ja endine Obama valitsuse sanktsioonide ametnik Adam Smith.