Venemaa naftaeksport tõusis märtsis vaatamata Lääne sanktsioonidele peaaegu kolme aasta kõrgeimale tasemele, kuid tulud langesid eelmise aastaga võrreldes järsult, teatas Rahvusvaheline Energiaagentuur reedel.

Lääs on kehtestanud Venemaa vastu hulga sanktsioone pärast Moskva tungimist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris, sealhulgas naftaekspordi hinnapiiranguid ja ELi embargosid, vahendab AFP.

Kuid IEA teatas oma igakuises naftaturu aruandes, et Venemaalt pärit kogusaadetised kasvasid eelmisel kuul 600 000 barreli võrra päevas 8,1 miljoni barrelini päevas, mis on kõrgeim tase alates 2020. aasta aprillist.

Kuigi Venemaa naftatulud tõusid 1 miljardi dollari võrra ja jõudsid 12,7 miljardi dollarini, langesid need aastatagusega võrreldes siiski 43 protsenti.

Pariisis asuv agentuur märkis, et suur osa kasvust tulenes naftatoodete ekspordi suurenemisest, mis taastus koroona-eelsele tasemele, kui see tõusis 450 000 barreli võrra päevas 3,1 miljoni barrelini.

IEA teatas, et EL-i suunatud naftatoodete saadetised kasvasid veebruarist märtsini peaaegu kahekordseks, ulatudes 300 000 barrelini päevas, kuid need langesid sõjaeelse tasemega võrreldes peaaegu 1,5 miljoni võrra.

Diislikütuse saadetised Türki, mis on keeldunud ühinemast Lääne Moskva-vastaste sanktsioonidega, saavutasid kõrgeima taseme alates 2018. aastast.

Moskva toornafta eksport kasvas 100 000 barreli võrra päevas viie miljoni barrelini päevas, kusjuures India asendas märtsis Hiina kui Venemaa Aasia peamise sihtkoha.

EL kehtestas detsembris Venemaalt tulevatele naftatarnetele meretranspordi embargo koos 60 dollarilise barreli hinna ülemmääraga ekspordile üle maailma, mis lepiti kokku seitsme riigi ja Austraaliaga.

EL lisas veebruaris Venemaa naftatoodetele keelu ja leppis G7-ga kokku hinnalagedes 100 dollarit barreli kohta kallima kütuse (nt diislikütuse) puhul ja 45 dollarit madalama kvaliteediga toodete puhul (nt kütteõli).

Naftameetmete eesmärk on kaotada Venemaa kui ühe maailma suurima energiatootja jaoks sõjategevuseks oluline tuluallikas.

Venemaa aga andis Lääne sanktsioonidele tagasilöögi, vähendades oma tootmist 500 000 barreli võrra päevas, ja tema partnerid OPEC+ naftakartellis šokeerisid turge, teatades selle kuu alguses oma tootmise kärbetest.

Venemaa aga ei suutnud märtsis oma eesmärki saavutada, kuna IEA andmetel vähenes tootmine 290 000 barrelit päevas.

Agentuur ütles, et mitmete OPEC+ liikmete kärped eesotsas Saudi Araabiaga võivad tõsta toornafta ja naftatoodete hindu.

„Tarbijad, kes on praegu inflatsiooni piiramisrõngas, kannatavad kõrgemate hindade tõttu veelgi rohkem, eriti arenevates riikides,” ütles arenenud riike nõustav agentuur.

Kärbete kogusumma on 1,7 miljonit barrelit päevas ja see lisandub kahe miljoni barreli suurusele kärpele, milles grupp leppis kokku novembris.

IEA teatas, et see samm võib „süvendada eeldatavat naftatarnete puudujääki” aasta teisel poolel.

Nafta hind on pärast teadet tõusnud. Toornafta hind on viimastel kuudel langenud pärast seda, kui Venemaa eelmisel aastal Ukrainasse tungis.