Euroopa soovi valmistada Ukraina jaoks relvi pidurdab lõhkeainete nappus, mis tööstuse siseinfo järgi lükkab jõupingutusi mürskude tootmise suurendamiseks koguni kolme aasta võrra edasi.

Ametnike ja tootjate sõnul ei võimalda püssirohu, plastlõhkeainete ja trotüüli napid varud tööstusel kiiresti täita ELi tellimusi Ukrainale, hoolimata sellest, kui palju raha selle probleemi lahendamiseks kulutatakse, vahendab Financial Times.

Tarneahela probleemid näitavad, kuidas Venemaa sissetung Ukrainasse on paljastanud Euroopa ebapiisavad relvavarud ja nõrga kodumaise tootmisvõimsuse, mis on aastakümnete pikkuse alainvesteeringu tõttu vähenenud.

„Põhiprobleem seisneb selles, et Euroopa kaitsetööstus ei ole valmis suuremahuliseks sõjatootmiseks,” ütles üks Saksa ametnik.

Euroopa püüab rahuldada Kiievi sõjapidamise vajadusi, pumbates kaitsesektorisse raha, eelkõige selleks, et soodustada 155 mm mürskude tootmise laiendamist. Mürskude järele on hädasti vajadus nii riikide oma relvastuse taastamiseks kui ka Ukraina vägede varude säilitamiseks.

Kuid tootjad, tööstuste juhid ja ELi ametnikud hoiatavad, et suurenenud nõudlus võib tõsta veelgi hindu, mis on viimase aasta jooksul juba viiendiku võrra tõusnud.

„Suurtükiväe laskemoona, eriti raske ja suure kaliibriga laskemoona tootmist on lühikese ajaga väga raske suurendada,” ütles Tšehhi Vabariigi Kaitse- ja Julgeolekutööstuse Assotsiatsiooni esimees Jiří Hynek. „Uut moonatehast on lihtne rajada, aga kuidas toota rohkem suurtükimürske ilma tooraineta?”

Need kommentaarid tulid enne homme esmaspäeval, 20. märtsil Brüsselis toimuvat EL-i välis- ja kaitseministrite kohtumist, et arutada kahe miljardi euro suuruse eelnõu paketti, et kiirendada viivitamatut 155 mm moona saatmist Ukrainasse ja ergutada riike sõlmima ühiseid suurtükimoona ostulepinguid.

Kaitsetööstuse ametnike sõnul on Euroopas piiratud hulk lõhkeaineid, nagu püssirohi, trotüül ja nitrotselluloos, mis on vajalikud mürskude tootmiseks. „Meie võimsuse kitsaskohad on peamiselt [lõhkeaine] pulbrid, mida kogu Euroopas napib,” ütles üks.

„Nitrotselluloosi [tootmist] ei ole võimalik lühikese aja jooksul suurendada. Euroopas pole meile vajalike toorainete olulisi tootjaid,” ütles Hynek püssirohu peamisele koostisosale viidates. „Kui ma tahan püssirohu tootmist suurendada, on mul vaja tõenäoliselt kolm aastat.”

Tšehhi riigile kuuluv tootja Explosia, mis on üks Euroopa suurimaid laskemoonatehastele lõhkeainete tarnijaid, ütles FT-le, et tema 155 mm mürskudes kasutatavate lõhkeainete tootmine „käib täisvõimsusel” ja seda ei saa suurendada enne 2026. aastat.

„Investeeringud on käimas meie tootmisvõimsuse edasiseks suurendamiseks, kuid see on kolmeaastane projekt, mitte mõne kuu töö,” ütles ettevõtte pressiesindaja Martin Vencl.

Sel nädalal teatas Rumeenia valitsus, et peab läbirääkimisi USA ja Lõuna-Korea ettevõtetega riiki püssirohutehase rajamiseks. Rumeenia viimane selline tehas suleti 2004. aastal.

Isegi ELi ametnikud, kes on eraviisiliselt toetanud rahalisi stiimuleid, tunnistavad, et Euroopa moonatootjad on neile selgeks teinud, et toodangu suurendamine ei saa olema lihtne ülesanne.

„Oleme kaitsetööstuse tugevdamise poolt. Aga kui selle EL-i algatuse tulemuseks on see, et teil on sama napi ressursi jaoks teine ​​pakkuja, mõjutab see hinda,” ütles üks Saksa ametnik. „Ja relvafirmad saavad juba piisavalt rikkaks.”

„Peame ettevaatlikult liikuma. Keegi ei taha subsideerida ettevõtteid, kes juba hästi teenivad,” lisas ta.

Fábrica Municiones de Granada (FMG), üks kahest Hispaania 155-millimeetrise suurtükimoona tootjast on töötanud täisvõimsusel alates eelmise aasta oktoobrist, tootes mürske kaubandusettevõttele, kes müüb neid edasi Ukrainale. Kuid FMG peadirektor Antonio Caro ütles, et põhimaterjalide ja komponentide hankimise raskuste tõttu kulus toodangu suurendamiseks neli kuni viis kuud.

„Meie peamine probleem on esmased materjalid,” ütles Caro. „Laskemoona tarned on kogu maailmas väga pingelised, sest kõik tehased, nagu meiegi, töötavad 100-protsendiliselt.”

„Euroopas ei ole eriti palju tehaseid [tootvaid materjale nagu TNT ja nitrotselluloos] ja need on samuti 100 protsenti käigus, nii et me peame hakkama otsima Indiast, Koreast või teistest kaugemal asuvatest riikidest,” ütles ta.

Sama meelt oli ka Itaalia kaitseministeeriumi nõunik Gianclaudio Torlizzi, öeldes: „Peame leidma uued tarneallikad” riikidest, kelle poole me traditsiooniliselt pole pöördunud,” ütles ta. „Iga Euroopa riik soovib kaitsta oma tooraine kättesaadavust.”

Tooraine maksumus on kahekordistunud ja mõnel juhul kolmekordistunud, ütles Caro. Need tõusud ja nõudluse kasv tõid kaasa laskemoona hinnatõusu, kuigi tõusust pole eriti räägitud. Ta ütles, et tavaline mürsk maksab täna 850 eurot, mis on ligikaudu 20 protsenti rohkem kui enne Venemaa sissetungi.

Slovakkia kontsernile MSM kuuluv FMG ei kavatse praegu võimsust suurendada. „Loodetavasti saab sõda peagi läbi,” ütles Caro.

MSM toodab 155 mm mürske ka Slovakkias ja teatas, et kavatseb ehitada uue tootmishoone, et suurendada toodangut, kuid keeldus ajakava andmast.