USA kompab allikate sõnul lähedasi liitlasi seoses võimalusega kehtestada Hiinale uued sanktsioonid, kui Peking annab Venemaale sõjalist toetust Ukraina sõjas.

Konsultatsioonid, mis on alles esialgses staadiumis, on mõeldud selleks, et koguda toetust paljudelt riikidelt, eriti riikidelt, kes kuuluvad jõukate riikide G7 gruppi, et koordineerida toetust võimalikele piirangutele, vahendab Reuters.

Praegu pole selge, milliseid konkreetseid sanktsioone Washington välja pakub. Läbirääkimisi pole varem avalikustatud.

Sanktsioonide kehtestamist juhtiv asutus USA rahandusministeerium keeldus kommentaaridest.

Washington ja tema liitlased on viimastel nädalatel öelnud, et Hiina kaalub Venemaale relvade andmist, mida Peking eitab. USA presidendi Joe Bideni nõunikud pole avalikult tõendeid esitanud.

Samuti on nad Hiinat otse selle eest hoiatanud, sealhulgas Bideni ja Hiina presidendi Xi Jinpingi kohtumistel ning 18. veebruaril USA välisministri Antony Blinkeni ja Hiina tippdiplomaadi Wang Yi isiklikul kohtumisel ülemaailmsel julgeolekukonverentsil Münchenis.

Asjaga kursis olevad allikad ütlesid, et Bideni valitsuse esimesed sammud Hiina toetuse vastu võitlemiseks Venemaale on hõlmanud mitteametlikku teavitustööd personali hulgas ja diplomaatilisel tasandil, sealhulgas rahandusministeeriumis.

Allikad ütlesid, et ametnikud panevad aluse potentsiaalsetele meetmetele Pekingi vastu koos riikide tuumikrühmaga, kes toetasid kõige enam sanktsioone, mis kehtestati Venemaale pärast aasta tagust sissetungi Ukrainasse.

Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja ütles, et Venemaa sõda muutis Hiina olukorra Euroopa ja teistega keeruliseks. „See on Hiina jaoks segav ja potentsiaalne löök nende rahvusvahelistele suhetele, mida nad ei vaja ega peaks tahtma,” ütles pressiesindaja.

Üks ametnik riigist, kellega Washington konsulteeris, ütles, et nad on näinud vaid nappe luureandmeid, mis toetavad väiteid Hiina kohta, kes kaalub võimalikku sõjalist abi Venemaale. Üks USA ametnik ütles aga, et nad esitavad liitlastele üksikasjalikud aruanded luureandmete kohta.

Kui Biden kohtub reedel Valges Majas Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholziga, peaks olema kõne all ka Hiina roll Venemaa-Ukraina sõjas. Enne seda kolmapäeval ja neljapäeval arutavad New Delhis sõda kümnete riikide, sealhulgas Venemaa, Hiina ja USA välisministrid.

Eelmisel nädalal avaldas Hiina 12-punktilise dokumendi, milles nõuti kõikehõlmavat relvarahu, millesse Läänes suhtuti skeptiliselt.

Allikad ütlesid, et Washingtoni esialgne lähenemine sanktsioonidele ei ole veel viinud laialdasele kokkuleppele konkreetsete meetmete osas.

Üks allikas ütles, et USA valitsus soovis kõigepealt tõstatada idee kooskõlastatud sanktsioonidest ja „võtta impulsse” juhuks, kui avastataks Venemaale saadetised Hiinast, kes kuulutas vahetult enne eelmise aasta 24. veebruari invasiooni „piiranguteta” partnerlust.

„Ma arvan, et G7 rindel on tõeline teadlikkus,” ütles teine ​​allikas, kuid lisas, et Hiinale keskendunud üksikasjalikud meetmed pole veel paigas.

Ukraina konflikt on kujunenud kaevikusõjaks. Kuna Venemaal hakkab laskemoon otsa saama, kardavad Ukraina ja tema toetajad, et Hiinast pärit tarned võivad konflikti Venemaa kasuks kallutada.

Sellega seotud diplomaatilise tõukejõu osana võttis Washington 24. veebruaril sõja esimese aastapäeva tähistamiseks tehtud G7 avalduses sõna, milles kutsuti „kolmandaid riike” „lõpetama Venemaa sõjale materiaalse toe andmine, vastasel juhul tuleb kanda suuri kulutusi”.

Kuigi avalduses Hiinat nimepidi ei mainitud, määras USA uued karistused inimestele ja ettevõtetele, keda süüdistati Venemaa sanktsioonidest kõrvalehoidmises. Meetmed hõlmasid Hiinas ja mujal asuvate ettevõtete ekspordi piiramist, mis takistab neid kaupade, näiteks pooljuhtide ostmisel.

„Oleme püüdnud oma muredest väga selgelt märku anda nii eraviisiliselt Münchenis kui ka seejärel avalikult,” ütles USA Ida-Aasia kõrgeim diplomaat Daniel Kritenbrink sel nädalal USA parlamendis. „Oleme rääkinud tagajärgedest, kui nad seda teeksid. Samuti teame, et paljud meie sarnaselt mõtlevad partnerid jagavad neid muresid.”

Üks väljakutsetest, millega USA silmitsi seisab sanktsioonide kehtestamisel Hiinale, maailma suuruselt teisele majandusele, on selle põhjalik lõimumine Euroopa ja Aasia suuremate majandustega, mis muudab läbirääkimised keeruliseks. USA liitlased Saksamaalt Lõuna-Koreani on Hiina isoleerimise suhtes tagasihoidlikud.

Endise presidendi Donald Trumpi sanktsiooniekspert Anthony Ruggiero ütles, et Bideni valitsusel on võimalusi Hiinas erasektori tegutsejate majanduslikuks piiramiseks ning et see võib takistada valitsust ja panku edasise toetuse pakkumisest.

„Siis saab valitsus saata Hiinale avalikult ja privaatselt sõnumeid, kusjuures viimane on selgesõnalisem, et USA süvendab sanktsioone, hõlmates Hiina pankade sihtimist kõigi saadaolevate võimalustega,” ütles Ruggiero, kes nüüd Demokraatiate kaitse fondi liige.

Washington peaks panema Hiina valima USA finantssüsteemile juurdepääsu või Venemaa sõjale kaasaaitamise vahel, ütles Ruggiero, viidates Iraanile ja Põhja-Koreale kehtestatud sanktsioonidele.