29-aastane soome naine Tiia on juba poolteist aastat raskes olukorras elanud. Põhjuseks on sündmuste ahel, mis tulenes tööbüroo (TE-toimisto) töötaja eksimusest. Nüüd jääb Tiia kohustuseks üle 10 000 euro suuruse täitevõla tasumine.

Kurnav, ebaõiglane, piinav. Lahingufaas on liiga kaua peal olnud, räägib Tiia oma kogemustest Iltalehtile.

Tiia kolis 2019. aastal oma abikaasa juurde Imatrasse. Selja taha jäi Lõuna-Pohjanmaa. Eesmärk oli asuda tööle Lappeenrantas. Eelnevalt kokku lepitud töökoht langes aga ootamatult ära.

Tiia sotsiaaltöötajast abikaasa Suvi (34) soovitas tal minna Imatra Ohjaamosse. Ohjaamo on alla 30-aastastele inimestele suunatud koht, mis pakub tasuta abi töö ja hariduse jaoks.

Uude kohta kolimine langes kokku koroonaperioodi algusega ja tööd oli raske leida. Terve täiskasvanuea rasket tööd teinud Tiia ei tahtnud jõude jääda.

Tiial on Lõuna-Pohjanmaal kasulapsed, kellega koos otsustati oma oskusi koolitustega täiendada, et koostööd teha.

Tööbüroost öeldi Tiiale, et päris hea, kui ta teeb iseseisvalt lastekaitse-alast tööd.

Tööbüroost kinnitati ühtlasi, et õppimine on võimalik sissetulekupõhise töötutoetuse toel.

Tiia räägib, et tema nõustaja ütles tööbüroos, et see on tõesti tore asi ja probleeme pole, kui õpe toimub iseseisvalt ja kaugõppes.

Tiia alustas 2020. aasta mais alla aasta kestnud õpingutega, mille eest tasus omast taskust. Koolituste hind oli mitu tuhat eurot.

Tööbüroo töötaja kinnitas, et õpinguid on võimalik sooritada ka töötutoetuse saamise ajal. Suhtlemine enda eksperdiga oli aktiivne kogu õpingute vältel. Õpingute ajal ei ilmnenud ühtegi probleemi.

Tiia soovis pärast edasiõppimist uurida palgatoetusega töötamise võimalust. Tööbüroos aga vahetus tema juhtumiga tegelev ametnik.

Uus ametnik teatas, et Tiia varasemad toetusotsused olid valed. Tema sõnul ei olnud Tiial õpingute tõttu õigust toetusele.

Tiia oli enne õpingute algust oma nõustajale saatnud kogu tulevaste õpingutega seotud info.

Sissetulekupõhise töötutoetusega õppimiseks on vaja töötukomisjoni otsust. Eelmine nõustaja oli jätnud töötukomisjonilt võtmata heakskiidu Tiia õiguse kohta töötutoetusele.

Ametniku eksimuse tõttu nõuab töötukassa YTK nüüd ekslikult makstud raha otse Tiialt. Kümne kuu jooksul tehti makseid 10 037,52 eurot.

Tööbüroo tunnistas, et nende puhul oli tegu ühe töötaja poolt protseduurilise veaga. Esialgsetel uurimistel süüdistas uus ametnik Tiiat aga puuduliku teabe esitamises.

Ma uskusin, et ametnik teeb kõik õigesti, räägib Tiia.

Klient ei saa ise oma avaldusi kirjutada ega saata. Töötukomisjoniga suhtlemisega tegeleb tööbüroo.

See sama töötaja, kes mind süüdistas, väitis, et ma ei oleks sellises olukorras, kui oleksin koju jäänud ja pöidlaid keerutanud, räägib Tiia.

Ta oli töötaja kommentaarist nördinud.

Tõesti suur julgustus noorele, kes kolib uude kohta. Olen alati kõvasti tööd teinud, see ei ole kuidagi julgustav asutuse poolt, mis peaks aitama teil tööd saada, ütleb ta.

Tiia esitas 2022. aasta kevadel koos abikaasaga kaebuse sotsiaalkindlustuse apellatsioonikomisjonile SAMU. Otsus tehti alles sama aasta novembris. Sealt tuli kergendus – komisjon oli nõudeotsuse tühistanud.

See võttis mu õlgadelt suure koorma, ütleb Tiia.

Iltalehti on näinud juhtumiga seotud dokumente ja otsuseid.

Rõõmu ei jätkunud aga kauaks. YTK polnud nõus nõudeotsust tühistama. Tiia sai YTK-st uue arve 13.01.2023. Tähtaeg oli 22.02.2023.

Veidi enam kui kuu ajaga oleks pidanud sellise summa kokku saama.

Tiia saadetud dokumentidest nähtub, et neli töötajat on tunnistanud, et juhtus protseduuriline viga.

Kuidas saab midagi sellist töötajatele nii kaua märkamatuks jääda? Ma saaksin paremini aru, kui seda oleks märgatud paari kuu jooksul, räägib Tiia.

Tiia ja abikaasa imestavad, kuidas saab klienti ametniku vea eest vastutama panna. Kuidas on nii, et töötajal pole mingit vastutust? See tundub täiesti uskumatu, et klient maksab ametniku tegevuse eest, imestab abikaasa Suvi.

Kagu-Soome tööbüroode esindus vastas Iltalehti küsimustele e-posti teel. Info edastas kommunikatsioonijuht Sari Loisa.

Kagu-Soome tööbüroo väljastab igal aastal üle 90 000 tööpoliitika avalduse. Olukorrad, kus klient saab töötutoetuse maksjalt tagasinõudmise otsuse põhjusel, et tööbüroost on ekslikult väljastatud maksmist lubav avaldus, on väga harvad.

Need on aga kahetsusväärsed juhtumid, sest apellatsioonimenetluse kestus on pikk ja koormav, märkis tööbüroode esindaja.

Kuigi eesmärk on tegutseda hoolikalt ning kliendid peaksid saama meie asjatundlikkust usaldada, on meie eksperdid inimesed ja siis on võimalikud ka inimlikud vead, seisab vastuses.

Tööbüroo ei saa jätta tööotsija töötutoetuse saamise õigust uurimata põhjusel, et seda pole varem tehtud.

Kui töötutoetuse maksja (nt YTK) teeb tööbüroo tagasiulatuvalt väljastatud tööjõupoliitika avalduse alusel otsuse kliendilt valesti makstud hüvitise tagasi nõudmiseks, küsib hüvitise maksja kliendilt nõusolekut tagasinõudmiseks ja juhendab klienti selle kohta, kuidas ta saab selle otsuse sotsiaalkindlustuse apellatsioonikomisjonile (SAMU) edasi kaevata, märgitakse e-kirja vastuses.

Kui SAMU jätab tööotsija kaebuse rahuldamata ja töötutoetuse maksja otsus jääb kehtima ning tööbüroos on juhtumi käsitlemisel tekkinud menetlusviga, suunatakse klient taotlema riigikassast hüvitist. Kui hüvitisnõue on seotud tööbüroo tegevusega, siis riigikassa küsib tööbüroolt väljavõtet ja sel juhul öeldakse selles avalduses, et see oli tööbüroo viga.

Töötukassa YTK tegevjuht Auli Hänninen üksikjuhtumit kommenteerida ei oska, kuid räägib üldisemalt.

Ka tööbüroo tegemisi ei oska ta kommenteerida.

Hänninen nendib, et seaduse järgi tuleb töötutoetus tagasi nõuda, kui taotlejal polnud sellele õigust või hüvitist maksti liiga palju. Kui hüvitist on pikemat aega valesti makstud, võivad Hännineni sõnul olla summad ebamugavalt suured.

Tagasinõue peab toimuma olenemata sellest, kelle süül see toimub. Seetõttu ei tagasinõude puhul küsimus selles, kes vastutab, kirjutab Hänninen.

Täitenõuet saab aga leevendada, võttes arvesse taotleja rahalist ja sotsiaalset olukorda. Hännineni sõnul võetakse arvesse ka asutuse tegevuses tekkinud viga, kuid sellest üksi ei piisa: see ei ole seega sellisena põhjus tagasinõudmisest loobumiseks ega isegi muutmiseks. Lisaks saab kokku leppida maksegraafikus.

Hännineni sõnul on tagasinõudmise protsess üsna keeruline ja muudatuste taotlemine võtab sageli väga kaua aega.

Suure segaduse tagajärjel on kannatada saanud ka Tiia ja Suvi suhe. Nelja-aastase kooselu ametliku kinnitamise plaan oli juba kaugele edenenud.

Meil ​​pidid ka pulmad olema 2022. aasta kevadel, kui selline pomm tabas. Pidin mõtlema, millal ja kuidas seda tasutakse. Pulmad tuli ära jätta. See oli päris suur šokk, kui pidime ära ütlema ja teatama, et pulmi ei toimu, räägib Tiia.

Pulma plaanid, sealhulgas toimumiskoht ja programm olid juba paika pandud.

Tiia ütleb, et vaatamata raskustele on elukaaslane Suvi olnud võitluse ajal toeks ja kaitseks. Nad kurvastavad, kuidas juhtum on nende elu mõjutanud.

Minu enda unistuste ja tuleviku jaoks reserveeritud 10 000 eurot tuleks nüüd kellegi teise eksimuse tõttu välja maksta. See tundub tõesti ebamõistlik, kirjeldab paar oma tundeid.

Nad tahavad oma juhtumist avalikult rääkida, sest nad ei usu, et nad on selles olukorras ainsad.

Ma poleks kunagi saanud teada, millega tegu, kui Suvi poleks ise nende asjadega tegelenud. Kui paljud teised maksavad nende ametnike „inimlike eksimuste” eest isegi praegu?

Paar on esitanud YTK uue otsuse peale kaebuse. Lahendus võib jällegi aega võtta kuni pool aastat.