Soome riigi energiafirma Gasumi gaasiostud Venemaalt toovad rahaliselt kasu ka ka Vene-Soome oligarhile Gennadi Timtšenkole.

Alates 2019. aastast on Gasum ostnud enam kui 730 miljoni euro eest gaasi, mida rafineeritakse osaliselt Timtšenkole kuuluva ettevõtte tehases.

Soome Yle poolt saadud tolliinfo kohaselt on Timtšenko firma isegi kogu selle gaasipartii maha müünud, mida Gasum eitab. Gasumi sõnul on ta gaasi tegelikult ostnud Vene riigile kuuluvalt Gazpromilt.

Gasum või tema tütarettevõtted on jätkanud vedelgaasi ostmist ka pärast seda, kui Venemaa alustas Ukrainas agressioonisõda. Tolli andmetel on Gasum pärast 2022. aasta veebruari Venemaalt gaasi ostnud vähemalt enam kui 175 miljoni euro eest.

Timtšenko on nii EL-i kui ka USA sanktsioonide nimekirjas. Sanktsioonid on põhjendatud sellega, et Timtšenkol on tihedad sidemed Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.

Gasumi väitel on riigifirma sõlminud Gazprom Exportiga pikaajalise tarnelepingu „enne 2022. aastat”. Leping kehtib „veel mitu aastat”, öeldi Gasumist e-posti teel Yle-le.

Gaasi veeldatakse Venemaal tehases, mis kuulub üle 50 protsendi ulatuses Venemaa suurimale eragaasiettevõttele Novatek. Gennadi Timtšenko on Novateki suuraktsionär.

Finantsaruannete kohaselt on gaasi veeldamine Novateki jaoks üsna tulus. Selle tütarettevõte teenis 2021. aastal ärikasumit enam kui 155 miljonit eurot. Gasumi sõnul ei ole tal Novateki tütarfirmaga lepinguid ega otsest ärisuhet.

Gasumi väitel jätkatakse gaasi ostmist Venemaalt lepingutega seotud põhjustel.

Leping on nn take-or-pay leping, mis on tavaline gaasitarnelepingutes. See tähendab, et Gasum on kohustatud tasuma igal aastal teatud koguse LNG eest, olenemata sellest, kas seda saadakse Venemaalt või mitte.

Isegi kui me seda miinimumkogust ei võeta, peab selle eest igal juhul tasuma ja lisaks peaks teist korda ostma sarnase koguse LNG-d teistelt tarnijatelt, et saaks täita klientidega kokku lepitud tarnelepinguid, kirjutab Gasum oma vastuses.

Gasumi väitel pole ettevõttel seaduslikku alust lepingut lõpetada või vahekohtusse anda. Riigi omanduste eest vastutav minister Tytti Tuppurainen ütles 2022. aasta augustis, et vedelgaasi ostmine Venemaalt tuleks lõpetada.

EL ei ole keelanud maagaasi ega vedelgaasi ostmist Venemaalt, kuigi liikmesriigid on astunud samme Venemaa energeetikast vabanemiseks.

Gasum on sõja algusest saati Venemaalt küsinud LNG-d vaid minimaalses lepingus ette nähtud koguses. Me ei ole kokku leppinud üheski lisaveoses ega kavatse seda ka edaspidi teha.

Gasum jättis vastamata Yle toimetuse küsimustele, kas on problemaatiline, et ostud toovad rahaliselt kasu sõjas oleva Venemaa majandusele ja kaudselt ka Putini siseringi kuuluvale ja sanktsioonide alla kuuluvale Gennadi Timtšenkole.

Vedelgaas tarnitakse Gasumile Soome piirist umbes 80 kilomeetri kaugusel Viiburi lähedal Võssotski ehk Uuraa sadamas tegutsevast rajatisest. Vladimir Putin avas uue rafineerimistehase 2019. aasta augustis.

Venemaa suurimale eragaasiettevõttele Novatek kuulub tehasest 51 protsenti.

Gennadi Timtšenko on seevastu Novateki suuruselt teine ​​aktsionär 23,49 protsendiga. Majandusajakirja Forbes andmetel on ettevõttel varasid üle 30 miljardi euro. Novateki aktsionärina saab Timtšenko ettevõttelt märkimisväärset dividenditulu.

Teine oluline partner rajatises on Venemaa Gazprombank. See asutati omal ajal Venemaa gaasigigandi Gazpromi pangandusasjade haldamiseks ja Gazprom on Gazprombanki suurim omanik.

Varem ostis Gasum Venemaalt ka torujuhtme kaudu tarnitud maagaasi. Need tarned peatati 2022. aasta mais ning Gazprom ja Gasum lahendavad erimeelsused vahekohtus.

Yle paljastas 2021. aastal Pandora paberite andmelekke uurimise raames, kuidas Gennadi Timtšenkost sai 2009. aastal salaoperatsiooni käigus Novateki suuromanik.

Putini siseringi kuuluvale oligarhile anti algselt anonüümsetelt maksuparadiisi firmadelt umbes miljard eurot laenu. Selle raha eest ostis Timtšenko Novateki aktsiaid.

Helsingi ülikooli Aleksandri instituudi Venemaa keskkonnapoliitika professor Veli-Pekka Tynkkynen hindas 2021. aastal antud intervjuus, et Timtšenko osalusele Novatekis saadi Vladimir Putini heakskiit.

Muidugi. Ilma Putini siseringi nõusolekuta Novatekis suuri strateegilisi muudatusi ei tehta, ütles Tynkkynen.

Timtšenko oli Novateki direktorite nõukogu liige kuni 2022. aasta märtsini. Ta lahkus oma kohalt pärast Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirja kandmist. 2022. aasta detsembris avaldas Briti ajaleht The Guardian ulatusliku artikli, milles selgitati, kuidas Timtšenko mängis olulist rolli Novateki toomisel Kremli jõupoliitikasse.

Novatek asutati 1994. aastal. Ettevõte kasvas oluliseks tegijaks pärast osaluse omandamist naftafirmas Jukos. Jukose peaomanik Mihail Hodorkovski mõisteti 2005. aastal finantskuritegude eest vangi. Läänes peeti neid otsuseid poliitilisteks.