Soome meeste füüsiline vastupidavus on aastakümneid halvenenud ja lõppu pole näha. Vastupidavuse vähenemine ohustab juba teovõimet.
Järgmistel aastakümnetel üle 50-aastaseid töötajaid füüsiliselt rasketel töödel enam ei näe, vahendab Yle.
Füüsiliselt nõudlikumatel töödel on pensioniikka jõudmine tulevikus äärmiselt ebatõenäoline, ütleb UKK instituudi juht Tommi Vasankari pressiteates.
UKK Instituudi, Riigikaitse kõrgkooli, Soome kaitseväe ning Jyväskylä ja Tampere ülikoolide koostööuuringus arvutati välja tulevikuprognoosi mudel Soome tööealiste meeste füüsilise vastupidavuse kohta 2040. aastal.
Prognoosi järgi on näiteks veerandil 40-aastastest meestest füüsiline vastupidavus kehv. Vaid kolmel protsendil neljakümnendates eluaastates meestest on vastupidavus hea.
Kuuel protsendil 30-aastastest, kolmel protsendil 40-aastastest ja kahel protsendil 50-aastastest on vastupidavus hea. Prognoosimudeli järgi on 2040. aastal hea vastupidavusega vaid alla poole protsendi 60- ja 70-aastastest.
Ajateenistust alustavate noormeeste füüsiline vorm on Soomes alates 1970ndate aastate lõpust halvenenud.
Seda on märgatud 12-minutilise jooksutesti halvenenud tulemustes. 1979. aastal teenistusse asunute keskmine jooksutulemus oli 2760 meetrit. 2021. aastal oli keskmine tulemus 2376 meetrit.
Sarnast muutust on näha ka vähemalt 3000 meetrit jooksnute osakaalus. Kui 1979. aastal jooksis iga neljas ajateenistust alustanud mees vähemalt 3000 meetrit, siis 2021. aastal vaid viis protsenti.
Pärast ajateenistust halveneb vastupidavus töökarjääri jooksul jätkuvalt.
Vastupidavuse nõrgenemine ning samaaegne ülekaalu ja rasvumise suurenemine panevad juba praegu proovile töötava elanikkonna tervise, töövõime, töökarjääri pikenemise ja tööviljakuse, ütleb Tommi Vasankari.
Füüsilise vastupidavuse määravad kolm olulist tegurit: geneetika, kehakaal ning jõulise ja pingutava treeningu hulk.
Tervislikud toitumisharjumused võivad samuti mõjutada vastupidavuse taset. Vasankari soovib tervislikule toidule madalamat käibemaksu ja soodustab grupitoitlustamist.
Loomulikult on võtmetähtsusega kiire ja pingelise treeningu suurendamine.
Soomlaste vastupidavus ei pöördu kasvule juhuslikult. Vaja on mitmeid üheaegseid ja pikaajalisi meetmeid, mis on suunatud kogu elanikkonnale, ütleb Tommi Vasankari.
Vastupidavuse prognoosi arvutamisel võeti aluseks ajateenistusse asunud noormeeste 12-minutilise jooksukatse tulemused aastatel 2005–2021 ja tööealise elanikkonna demograafilise uuringu Kunnonkartta kuue minuti kõnnikatse tulemused aastatel 2021–2022.