Euroopa Komisjon soovib viia Euroopa rahuajast sõjaaega: Spiegeli teabe kohaselt näeb kolmeetapiline plaan ette laskemoona tootmise tohutut suurendamist.

Euroopa Komisjon soovib hoogustada laskemoona tootmist Euroopas. Ursula von der Leyeni võimud soovivad liikmesriikidele peale suruda plaani, mis ei taga mitte ainult Ukraina varustamist kaitseks Venemaa invasiooni vastu, vaid ka varude täiendamise EL-i riikides.

Vastavalt sisedokumentidele, mille Komisjon neljapäeval liikmesriikide suursaadikutele esitab ja mis on Spiegelile kättesaadav, sisaldab plaan kolme sammast:

• Esimene sammas näeb ette laskemoona, eelkõige 155 mm suurtükimürskude tarnimise viivitamatu suurendamise Ukrainale. EL-i välispoliitikajuht Josep Borrell teeb peagi ettepaneku luua täiendav toetuspakett summas miljard eurot laskemoona, peamiselt 155 mm mürskude tarnimiseks.
• Teine sammas näeb ette 155 mm laskemoona ühisostu Euroopa Kaitseagentuuri EDA poolt, et täita EL-i riikide varude lüngad ja tagada pikas perspektiivis Ukraina varustamine.
• Kolmanda samba eesmärk on tagada Euroopa laskemoona tootmisvõimsuste pikaajaline suurendamine, et võtta arvesse muutunud julgeolekuolukorda.

Esimese samba ülesanne on järgida juba väljakujunenud skeemi: EL-i riigid varustavad Ukrainat ja saavad vastutasuks raha Euroopa rahutagamisrahastust (EPF). Selle rahalist katet on suurendatud juba kolm korda 500 miljoni euro võrra ja detsembris otsustati seda suurendada 2 miljardi euroni. Niipea, kui see teoks saab, tuleb Borrelli pakutav täiendav miljard eurot.

Plaani teine ​​sammas sisaldab selget sõnumit: aeg, mil Euroopas oli rahu, on möödas. Olukord on põhimõtteliselt muutunud seoses Venemaa rünnakuga Ukrainale ja EL-i riigid peaksid sellega arvestama – soetades pikemas perspektiivis suuremas koguses laskemoona.

See peaks õnnestuma EDA projekti abil. Liikmesriigid ja Ukraina peaksid oma kogutud vajadused siin kokku liitma, et „teha massiivne tellimus ja anda tööstusele selge nõudlussignaal”, ütleb sisedokument. Komisjoni sõnul on tootmisharu valmis pikas perspektiivis oma tootmisvõimsusi suurendama vaid siis, kui on kindel, et selline nõudlus on olemas.

Hangetes võiks eeskujuks võtta hankeagentuuri Occar, kes on juba tegelenud ühiste relvastusprojektidega nagu sõjaväe transpordilennuk A400M. Riigid saaksid seal oma vajadused registreerida ja agentuur peab seejärel lepingute üle läbirääkimisi. Alternatiivina võiks „juhtriik” selle rolli enda kanda võtta ja teistele asjaosalistele riikidele laskemoona osta, öeldakse dokumendis. Selle osa eest, mis Ukrainasse tarnitakse, peaks siis olema EPF kompensatsioon.

Ühtlasi loodab Komisjon, et ühistellimus toob kaasa senisest oluliselt madalamad hinnad. Seitse aastat kestvas projektis osalemise vastu on juba avaldanud huvi 25 riiki 27-st EL-i riigist ja Norra.

Kolmandas sambas tuleb tegeleda põhiprobleemiga: EL-i riikide „kiiresti kahanevad” laskemoonavarud ja nende ebapiisavad varustuse tootmismahud – mida nüüd „kiiresti suurendatakse”. Siiski ei jäta Komisjon kahtlust, et ta näeb end rohkem vahendaja ja korraldaja rollis, näiteks tuvastades lünki tootmisvõimsustes ja aidates kaasa hangete korraldamisel. Von der Leyeni juhitav asutus näeb tegelikku vastutust tööstusel ja EL-i riikide valitsustel.

Riikide kaitseministrid peaksid ettepanekuid arutama järgmise nädala alguses Stockholmis toimuval mitteametlikul kohtumisel. Otsused võiksid sündida juba järgmisel riigi- ja valitsusjuhtide tippkohtumisel märtsi lõpus.

Selline plaan pole täiesti uus. Juba mullu novembris pakkusid Borrell ja EL-i siseturuvolinik Thierry Breton välja ühise laskemoona ostmise koroonavaktsiinide hanke mudeli alusel. Nende kiri EL-i kaitseministritele jäi aga suures osas tagajärgedeta.

Alles siis, kui Eesti valitsusjuht Kaja Kallas selle idee veebruari alguses toimunud tippkohtumisel uuesti välja tõi, läks asi käima. Seekord komisjon vaktsiinide ostmisega sarnaseid probleeme ei pelga – sest erinevalt koroonavaktsiinidest pole 155-millimeetrine laskemoon veel väljatöötamata toode. Seetõttu on peamine anda tööstusele märku kindla vajaduse olemasolust.

Lisaks on ukrainlastele laskemoona tarnimine praegu veelgi ebakindlam kui eelmisel sügisel. Komisjon ei rõhuta seda mitte ainult oma ostuplaanis mitu korda, vaid see on kirjas ka Eesti kaitseministeeriumi konfidentsiaalses aruteludokumendis, mida Spiegel on näinud.

Selle järgi tulistab Venemaa päevas 20 000–60 000 suurtükimürsku, mis on umbes kümme korda rohkem kui Ukraina. Euroopa kaitsetööstus suudab aga toota vaid 20 000–25 000 mürsku kuus.

Eestlaste hinnangul võiks aga relvatööstuse info põhjal seda numbrit seitsmekordistada. Juba sel aastal on võimalik toota miljon 155-millimeetrist mürsku, mille maksumus on ligikaudu neli miljardit eurot.

Euroopa Komisjon ei taha võtta seisukohta, kas see on realistlik. Eestlased seevastu nõuavad oma dokumendis asjaga kiirustamist. Laskemoona hankimise hoogustamine sel aastal nõuab „erakordseid jõupingutusi” ja „kiireid otsuseid” – „seda nõuab Ukraina olukorra tõsidus”.