Koroonaõed peaksid saama ühekordselt 600 eurot, kuid paljud neist ei vasta täpsetele tingimustele. Osa hoolekandepiirkondi maksab hüvitist laiemale haiglaõdede ringile kui vaja.

Soome haiglaõde Tuula on üks neist, kellele ei maksta koroonahaigete ravi eest ühekordset 600 euro suurust hüvitist. Ta ütleb, et on pandeemia puhkemisest saadik pidevalt koroonaosakondades töötanud, vahendab Yle.

Õdede ring, kes saavad hüvitist, on rangelt piiratud. Tuula raha ei saa, sest tal oli 2020. aasta märtsis-juunis teine ​​tööandja kui praegu. Kainuu keskhaiglast läks ta Kanta-Häme keskhaiglasse 2021. aasta mais.

Arvan, et olen hüvitise ära teeninud töö nõudlikkuse tõttu. Kaitsevahendeid kandes higistad päeva jooksul mitu korda, läbi maski on raske hingata. See on raske, räägib õde.

Tuula sõnul on Kanta-Häme keskhaiglas vähemalt paar õde, kes on sarnaselt temaga 600-eurosest hüvitisest ilma jäämas.

Samuti jääb hüvitiseta Tampere ülikooli haigla TAYS kinnises koroonapalatis töötanud Ilona.

Ilona oli muidu günekoloogia osakonna ämmaemand, kuid viidi 2020. aasta detsembris vabatahtlikult üle koroonapalatisse ehk koroonakohordi. Sel ajal ja järgmisel aastavahetusel ravis ta koroonapatsiente kokku viis kuni kuus kuud.

Meid on üsna palju, kes on sellest otsusest väga ärritunud. Asi pole niivõrd rahasummas. Preemia maksmine oleks olnud väike žest, räägib ta.

Ilona ja tema kolleegid ei saanud oma preemiaid, kuna nad ei töötanud osakonnas eriolukorra ajal 13. märtsist 15. juunini 2020. Tööandja põhjendab asja organisatsioonide vahel sõlmitud kokkuleppega, kuid Ilona hinnangul oleks võinud ka teisiti otsustada.

Küll aga olime eriolukorra ajal teenistussuhtes ravipiirkonnaga. Eraldi osakond loodi ju alles hetkel, mil haigeid hakkas nii palju juurde tulema, et kuhugi mujale enam ei mahtunud.

Ilona arvates on ebaõiglane, et koroonapalatis töötanud inimene jääb ilma hüvitiseta, aga töötaja, kes pole koroonahaigeid üldse hooldanud, võib selle saada.

See ei tundu õiglane. Olime seal eesliinil. Oleme töötanud rasket kaitseriietust kandes ja ikkagi said paljud meist koroona. Olen näinud inimesi suremas ja püüdnud viimastel hetkedel nende kannatusi leevendada, räägib ta.

Pirkanmaa hoolekandepiirkonna personalijuhi Taina Niiraneni sõnul tekitab koroonahüvitis praegu töötajates palju pahameelt, sest osa sama töö tegijaid jääb hüvitiseta.

Pirkanmaa hoolekandepiirkonna lahendus järgib suuresti tööturu läbirääkimistel kokku lepitud lahendust. Kohalikel läbirääkimistel otsustati riiklikult määratletud gruppi laiendada 2020. aasta kevadel eriarstiabi toetajana tegutsenud koroonaosakondadele, Rauhanniemi S37-le ning Pirkkala ja Sastamala koroonaosakondadele.

Koroonaõdedele ühekordse hüvitise maksmine otsustati eelmise, 2022. aasta sügisel, kui õdede ametiühingud Tehy ja Super ning Kuntatyönantajat KT võtsid vastu riikliku lepitaja kokkuleppe ettepaneku valdkonna palgavaidlusele.

KT hinnangul oli sügisel kümneid tuhandeid õdesid, kel oli õigus hüvitist saada. Põhimõtteliselt ei kehti hüvitis esmatasandi tervishoiu õdedele.

Tehy nõukogu kiitis koroonapreemiat sisaldava kokkuleppe ettepaneku ühehäälselt heaks. Ametiühingu tegevjuhi Else-Mai Kirvesniemi sõnul oli ettepanek vastuvõtmist väärt.

Ettepanek sisaldas suurepärast palgalahendust õdedele ja muude töötingimuste olulist parandamist. Keegi ei pooldanud selle tagasilükkamist ja kokkuleppe ettepanekuga ei saa nõustuda ainult osaliselt.

Kirvesniemi sõnul on ametiühinguga ühendust võtnud mitmed ärritunud õed, kuna nad ei saa ühekordset tasu.

Hüvitise piiramise otsused tehakse aga kohapeal. Vähemalt pooled hoolekandepiirkonnad maksavad hüvitist suuremale õdede rühmale kui palgalahendus nõuab, ütles Kirvesniemi.

Lepitaja pakutud piirang ei võta arvesse kõiki õdesid, kes koroona ajal rohkem pingutasid. Minu meelest on väga hea, et paljud tööandjad on maksnud rohkem hüvitist, lisas Kirvesniemi.

Näiteks Kanta-Häme hoolekandepiirkonnas pidas kohalik Tehy läbirääkimisi ka kahe esmatasandi osakonna õdedele koroonahüvitiste osas.

Need, kes Tuula kombel töökohta vahetasid, jäid aga rahata.

Läbirääkimistel polnud neile mõeldud. Koroonahüvitise maksmise piirtingimused olid ranged ja üheks tingimuseks oli sama tööandja. Läbirääkimistel ei olnud võimalik tingimustest mööda minna, ütleb Kanta-Häme Tehy peausaldusisik Piritta Järvinen.

Tuula kavatseb teha omad järeldused. Enam ta koroonahaigeid ravima ei hakka, kui just 600 eurot kontole ei laeku.

Muidugi hoolitsen ma nende eest kiirabis, aga kui ma tean patsiendi koroonast ette, siis ma ei tegele temaga. Kolleegidele see muidugi ei meeldi.

Tuula räägib, et töötas terve koroonaperioodi jooksul pikad päevad. Ta hindab, et epideemia halvimatel aegadel olid umbes kolm neljast tema patsientidest koroonapositiivsed.

Tuula plaanib hüvitise saamiseks siiski tööandjaga läbi rääkida.