Kuigi eelmisel, 2022. aastal Soome riigivõlg tänu kiirele inflatsioonile veidi kahanes, siis eelolevatel aastatel hakkab see järsult suurenema.
Soome eelarve puudujääk kahanes eelmisel aastal koroona-eelsele tasemele. Riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti kasvas veidi ja oli 73 protsenti, vahendab Helsingin Sanomat.
Rahandusministeeriumi värske prognoosi kohaselt suureneb võlgnevus alates käesolevast aastast taas jõudsalt.
Aastatel 2024–2027 võtab Soome prognoosi kohaselt aastas võlga juurde ligikaudu 14–15 miljardit eurot ning võla suhe tõuseb üle 80 protsendi.
Võrdluseks, Eesti võlakoormus on ligi 20 protsenti SKP-st.
„Soome ei kasva selle info põhjal oma võlgadest kunagi välja,” ütles finantsnõunik Jenni Pääkkönen pressikonverentsil.
Peaministripartei SDP on parlamendivalimiste ajal pakkunud välja, et võlakoormust saaks vähendada ühel või teisel viisil Soome majanduskasvu kiirendades.
Miks siis rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt riigi rahanduse olukord tänavu oluliselt halveneb võrreldes eelmise aastaga?
Eelmise aasta soodne areng oli ametnike hinnangul tingitud majanduskasvust ja hindade tõusust. Maksutulud kasvasid oodatust enam.
Tänavu kahaneb sisemajanduse kogutoodang prognoosi kohaselt 0,2 protsenti. Samal ajal suurendavad kulutusi näiteks avaliku sektori kulutuste, näiteks sotsiaaltoetuste hinnatõusust tulenevad indeksimuudatused.
„Eelmisel aastal nägime inflatsioonitrendi soodsat mõju, kui maksulaekumised kasvasid. Sel aastal näeme teist poolt, sest kulutused kasvavad. Inflatsioon ei ole majandusele hea. Kui sel ainsal aastal tundub, et inflatsioon lahendab riigi rahanduse probleemid, siis see nii ei ole,” ütles ministeeriumi esindaja Mikko Spolander.
Rahandusministeeriumi hinnangul tuleks riigi rahandust tasakaalustada oluliste kulutuste kärbete ja maksutõusudega.
Ministeeriumi hinnangul on Soome tänavune majanduskasv euroala keskmisest aeglasem, sest intressitõusu mõju tabab kodumajapidamisi teistest riikidest kiiremini ning energiatoetusi jagatakse vähem kui mujal.
Selle aasta jooksul tarbijahindade kasv pidurdub. Tänu palkade ja toetuste tõusule pöördub majapidamiste ostujõud kasvule.
Järgmisel, 2024. aastal kasvab sisemajanduse kogutoodang rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt 1,3 protsenti ja 2025. aastal 1,6 protsenti.
Prognoosid on üsna ebakindlad, sest näiteks Ukraina sõja keerdkäigud võivad mõjutada ka Soome majanduse arengut.
Rahandusministeeriumi rahvamajanduse osakond avaldab majanduse üldprognoosi neli korda aastas. Kevad- ja sügisülevaated on laiemad ja üksikasjalikumad kui suve- ja jõuluülevaated.
