Savos elav lastega pere ostis 2016. aasta detsembris järve ääres oleva 1948. aastal ehitatud maja. Müügikuulutuse järgi oli maja täielikult renoveeritud 2002 aastal ja heas korras. Ostuhind oli 145 000 eurot.
Pereema tundis aga 2020. aasta detsembris kappi liigutades hallituse lõhna. Algul lasi ta teha hallituskoera testi. Koerad märkisid ära alumise ja ülemise korruse magamistoad ning reageerisid keldriuksele, vahendab Iltalehti.
Hoone seisukorda lähemalt uurides selgus, et majal on ulatuslikud niiskus-, mikroobi- ja mädanikukahjustused. Selle põhjuseks olid eri aegadel tehtud ehitusvead, mille tulemusena suutis niiskus konstruktsioone ja soojustust märjaks teha.
Kahjuremondi maksumuseks hinnati 126 655 eurot.
Pereisa viis majaostu kohtusse ja nõudis tehingu tühistamist. Nõuded sisaldasid ostuhinna tagastamist, millest oleks maha arvestatud sees elamise hüvitis ehk kokku 115 000 eurot pluss kahju hüvitamine 8670 eurot.
Pereisa sõnul olid müüjad avastanud majas ehitusvead 2002. aasta remondi käigus, kuid keelasid neid abis olnud ehitajal parandada. Lisaks oli renoveerimise käigus tehtud uusi ehitusvigu ja nõuetele mittevastavaid konstruktsioone.
Maja müüjad aga rääkisid kohtus, et nad olid pärast renoveerimist majas elanud üle 13 aasta ning mingeid probleeme nad majas ei märganud. Renoveerimist tehes olid nad usaldanud ehitusvaldkonna asjatundjaid ja nende professionaalsust.
Müüjate sõnul oli maja elamiskõlbulik. Samuti ei olnud neil rahalisi vahendeid ostuhinna tagasimaksmiseks. Müüjad tuginesid sellele, et müügi tühistamise hindamisel tuleks arvesse võtta nende vanust, majanduslikku olukorda ja tervislikku seisundit.
Kohtus tunnistajatena üle kuulatud ekspertide sõnul oli osa maja kahjustusi tekkinud vahetult pärast ehitamist, osa aga pärast 1960ndatel aastatel tehtud remonti.
Eksperdi hinnangul ei saa öelda, et maja oleks täielikult renoveeritud. Renoveerimise lähtekohaks oli konstruktsioonide olukorra uurimine ja remont. Remondi käigus seda ei tehtud.
Kohus nentis, et renoveerimisel osalenud kahe tunnistaja ütlused olid vastuolulised selle kohta, kas renoveerimisel on täheldatud mädaniku kahjustusi või mitte.
Üldkokkuvõttes leidis kohus, et müüjad ei teadnud maja kahjustustest ega konstruktsiooni puudustest. Ka ostjad ei teadnud neist. Nii et majas oli salajane viga.
Kohus rõhutas oma otsuses keskkonnatervise inspektori seisukohta, mille kohaselt võivad majas viibivatel inimestel tekkida terviseprobleemid. Inspektori arvamuse kohaselt ei tohiks majas elada ega viibida vähemalt nendes ruumides, kus on selgelt tunda ebatavalist lõhna.
Seevastu jäid kohtus tunnistusi andnud ehitusvaldkonna asjatundjad eri arvamusele küsimuses, kas maja vana niiskuskahjustus põhjustab siseõhuprobleeme või mitte.
Kohtu hinnangul ei saanud maja lõplikke remondikulusid usaldusväärselt hinnata, kuid kulud on ostuhinnaga võrreldes igal juhul märgatavalt suured.
Kuna tegemist oli salajase veaga, ei olnud ostjal kohtu hinnangul õigust tema nõutud kahju hüvitamisele.
Kohus leidis, et müügi tühistamist või tagastatava ostuhinna tasumist ei ole põhjust hinnata müüjate majanduslikust olukorrast lähtuvalt.
Kohus tühistas tehingu. Kohus kohustas maja müüjaid tagastama ostuhinnast 115 000 eurot koos intressidega, hüvitama ostja poolt kantud kulud summas 6900 eurot ja ostja kohtukulud 41 425 eurot koos intressidega. Müüjate endi kohtukulud olid 45 518 eurot.
Kohtuotsus ei ole jõustunud. Sellega on väljendatud juba rahulolematust.
