Venemaa presidendi Vladimir Putini tervise kohta on viimase aasta jooksul esitatud erinevaid väiteid. Vahel räägitakse kaugele arenenud vähist, vahel Parkinsoni tõvest või ravimitest põhjustatud paranoiast.
Spekulatsioonid on levinud, kuid kui usutavad need on? Ja kui veenvad on tõendid selle kohta, et Putin on raskelt haige?
Rootsi ajakiri Kvartal palus vene keelt oskaval arstil Erik W. Larssonil Putini „diagnoosid” üle vaadata.
Mõned spekulatsioonid põhinevad presidendi avalikel videomaterjalidel. Neist tuntuim on ilmselt Putini ja Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu kohtumine mullu kevadel, kus tähelepanu äratas kõvera seljaga ja kramplikult lauast kinni hoidnud Putin.
Kuulujuttude põhiste diagnooside loetelu on pikk ja Larsson keskendus oma analüüsis meedias kõige „tõsisemalt” käsitletud hüpoteesidele ehk Parkinsoni tõvele, vähile ja hormoonravimi kortisooni põhjustatud psühholoogilistele kõrvalmõjudele.
Isegi kui Putin põeb Parkinsoni tõbe, ei oleks sellel Rootsi arsti sõnul ilmtingimata mingit konkreetset tähendust. Näitena toob ta näitleja Michael J. Foxi, kes sai pärast diagnoosi saamist tegutseda veel 30 aastat.
Parkinsoni tõbi võib olla laastav, kuid selle progresseerumine on sageli aeglane ja raskesti prognoositav, märgib arst.
Spekulatsioone Putini võimaliku vähi kohta on Erikssoni sõnul veelgi keerulisem tõestada, sest haigus võib mõjutada nii paljusid erinevaid organeid.
Asjaolu, et president on endiselt elus, räägib tugevalt mõne välja pakutud diagnoosi, näiteks kõhunäärmevähi vastu.
Rootsi arst kirjutab, et Putini kirjeldatud oletatavate sümptomite hulgas pole midagi, mis konkreetselt vähist kõneleks. Vähihaigete tüüpiliste sümptomitena nimetab ta olulist kaalukaotust ja hilisemat juuste väljalangemist ravi ajal.
Suurtes annustes võib kortisoon põhjustada „sügavalt irratsionaalset ja paranoilist käitumist”, ütleb Eriksson.
Muidugi võis kortisooniravim teatud vähivormide vastu Putini näole turse tekitada, kuid kortisooni kasutatakse paljudes erinevate ravide, mitte ainult vähi puhul.
Kas see tähendab, et Vladimir Putin on terve, kirjutab Eriksson.
Mitte tingimata. Vähesed 70-aastased mehed on täiesti terved. See, et Putinil on raskekujuline vähk, ei tundu eriti tõenäoline. Võimalik, et president põeb hoopis teist, palju argisemat haigust, nimelt eesnäärme suurenemist.
Rootsi arst rõhutab aga, et Putin pole kunagi olnud tema patsient ja seega ei saa ta talle ka diagnoosi panna. Ta on aga üllatunud, et sellele levinud probleemile on nii vähe tähelepanu pööratud.
Arvestades Putini tervisele pühendatud tohutut aega, on hämmastav, et keegi pole tema eesnäärmele tähelepanu pööranud.
Eriksson märgib, et Putini vanuses on neljal mehel viiest eesnäärme suurenemine, mis põhjustab paljudel juhtudel survet kusitile. See võib põhjustada põie kehva tühjenemist ning sagedast ja äkilist urineerimistungi.
Putini kalduvus jalga liigutada ja koosolekuid katkestada võib olla ka märk vanast heast pissiprobleemist. See on vähemalt tõenäolisem kui vähk või Parkinsoni tõbi.
Mis on eesnäärme suurenemine?
Eesnäärme healoomuline hüperplaasia on eakatel meestel normaalne nähtus. Umbes 80 protsendil üle 60-aastastest meestest on eesnäärme healoomuline hüperplaasia.
Kõigil meestel ei põhjusta vaevus sümptomeid. Umbes 40 protsenti kannatavad selle põhjustatud probleemide all. Kõige tavalisem sümptom on uriini voolu vähenemine.
Kui eesnääre kasvab, ahendab see kusitit ja mõjutab seeläbi uriini väljavoolu. Teisteks sümptomiteks on näiteks urineerimisraskused ja vajadus öösel urineerida.
Healoomuline hüperplaasia algab tavaliselt sümptomitega alates 50. eluaastast. Ainus eesnäärme suurenemist mõjutav tegur on meessuguhormoonide tootmine, mistõttu selle vältimiseks pole võimalusi.
Vanus on ainus teadaolev hüperplaasia riskitegur.
