Euroopa Keskpanga EKP nõukogu jätkab rahapoliitika olulist karmistamist vaatamata finantsturgudel valitsevale turbulentsile.
Täna neljapäeval, 16. märtsil otsustati tõsta enamlevinud baasintressi ehk kommertspankade hoiuseintressi kolme protsendini. Intress tõuseb pool protsendipunkti, nagu pank on varemgi öelnud, vahendab Yle.
Samal ajal tõusevad poole protsendipunkti võrra ka EKP ülejäänud kaks baasintressimäära ehk maksekrediidi intressimäär ja põhifinantseerimise intressimäär.
Põhjuseks on endiselt kiiresti tõusvad tarbijahinnad.
Inflatsioon jääb prognooside kohaselt liiga kõrgeks liiga kauaks, seisab EKP teates.
Otsus oli EKP üks olulisematest kuude jooksul. Lisaks inflatsioonile on keskpangale probleemiks ähvardav panganduskriis. Turul arvasid investorid ja analüütikud juba, et EKP ei julge sellises olukorras intressimäära tõsta.
EKP nõukogu jälgib tähelepanelikult praegusi turupingeid ja on vajadusel valmis reageerima, et säilitada euroala hinna- ja finantsstabiilsus, seisab teates.
Pankade ebakindlus mõjutab ka tulevast rahapoliitikat. Euroopa keskpanga tegevjuht Christine Lagarde kommenteeris olukorda pressikonverentsil.
Intressiotsus mõjutab näiteks Soome kodulaenu enimlevinud viiteintressi ehk 12 kuu Euribori. Euribor on viimastel päevadel veidi langenud, kuigi eelmisel nädalal liikus see kiiresti nelja protsendi poole.
Euroopa Keskpank peab valima kahe halva vahel. Intressimäärade liigne tõstmine võib kaasa aidata panganduskriisi tekkele.
Pangandussektor on sel nädalal olnud tule all. USA pank Silicon Valley Bank langes nädalavahetusel võimude haardesse ning sel nädalal on Šveitsi panga Crédit Suisse probleemid langetanud Euroopa pankade aktsiahindu.
Kuigi Šveits eurotsooni ei kuulu, on pangad omavahel seotud ja raskused kanduvad edasi turu kaudu.
Teisalt võib EKP senist intressitõusu pidada ebapiisavaks, sest inflatsiooni pole suudetud ohjeldada. Euroopa Keskpanga ülesanne number üks on hoida hinnatõusu kontrolli all ja piirata seda kahe protsendi ringis.
EKP hinnangul aeglustub inflatsioon tänavu 5,3, järgmisel aastal 2,9 ja 2025. aastal 2,1 protsendini.
EKP mainis nüüd esimest korda, et palgatõusu kõrval hoiavad inflatsiooni kõrgel ettevõtete hinnatõusud. Lagarde’i sõnul plaanib EKP sellele erilist tähelepanu pöörata.
Keskpank hindas oma neljapäevases teates, et euroala pangad on heas seisus. Euroala pangad on keskpanga hinnangul maksevõimelised ja saavad oma ülesannetega hästi hakkama.
Keskpank kinnitab aga, et tema „tööriistakast on täielikult varustatud”, et pakkuda euroala finantssüsteemile likviidsustoetust.
EKP otsus jääda kindlaks varem välja kuulutatud kiire intressitõusu juurde ei üllatanud OP Finantsgrupi vanemturuökonomisti Jari Hännikäinenit.
Keskpankurid ütlesid juba oma viimasel rahapoliitilisel kohtumisel, et märtsis tõstetakse intressimäära poole protsendipunkti võrra. Tegevjuht Lagarde kordas plaane veebruaris Saariselkäs antud Yle intervjuus.
EKP peab inflatsiooni hullemaks ohuks kui algavat panganduskriisi, hindab Hännikäinen.
Kui keskpank on intressimäärasid tõstnud, on pankade bilansis olevate võlakirjade väärtus kokku kukkunud. Need on soetatud pankade hoidlatesse, et tagada tootlust ajal, mil intressimäärad olid madalamad kui praegu.
Nüüd on võlakirjade edasimüügi väärtus kokku kukkunud, kui turul on saadaval tulusamad, so kõrgema intressimääraga investeerimisobjektid. Kuni pangad ei pea neid müüma, pole probleemi. Kui aga pankadel on ootamatult sularaha vaja, võidakse neid sunniviisiliselt müüki panna.
EKP-l on vahendid pankade võimaliku raske olukorra leevendamiseks. Hiljem sel kevadel võib ta näiteks täpsustada oma toetusprogramme kommertspankadele, mille ta on pärast finantskriisi loonud.
Täna avaldas EKP ka euroala majanduskasvu ja alusinflatsiooni arengu prognoosi. EKP tõstis oma tänavust kasvuprognoosi, kuid 2024. ja 2025. aasta kasvutempo on varem prognoositust aeglasem, teatab pank.
Seega võib veel oodata inflatsiooni aeglustumist, sest see eeldab majanduskasvu aeglustumist ja tegelikkuses majanduslangust, hindab OP-i asjatundja Jari Hännikäinen.
Keskpanga jaoks on see tõesti raske, kui majandust tuleb pidurdada, aga kaljult alla kukutada ei saa.
