Hiljuti USA valitsuse ja parlamendi võtmeliikmetele edastatud salastatud luurearuande kohaselt on energeetikaministeerium jõudnud järeldusele, et koroona pandeemia tekkis tõenäoliselt labori lekke tõttu.

Energeetikaministeeriumi muutunud hinnang, mille puhul varem ei olnud viiruse ilmnemise osas täit selgust, on välja toodud riikliku luuredirektori Avril Hainesi büroo 2021. aasta dokumendi värskenduses, vahendab Wall Street Journal.

Uus aruanne rõhutab, kuidas luurekogukonna erinevad osad on pandeemia päritolu kohta jõudnud erinevatele hinnangutele. Energeetikaministeerium ühineb nüüd Föderaalse Juurdlusbürooga FBI, öeldes, et viirus levis tõenäoliselt Hiina laboris toimunud õnnetuse kaudu. Neli muud agentuuri koos riikliku luurepaneeliga arvavad endiselt, et see oli tõenäoliselt loodusliku lekke tulemus, ja kaks pole veel otsustanud.

Energeetikaministeeriumi järeldus on uute luureandmete tulemus ja see on märkimisväärne, kuna agentuuril on märkimisväärsed teaduslikud teadmised ja see kontrollib USA riiklike laborite võrgustikku, millest mõned viivad läbi kõrgetasemelisi bioloogilisi uuringuid.

Salastatud aruannet lugenud inimeste sõnul tegi energeetikaministeerium oma otsuse „vähese kindlustundega”.

FBI jõudis varem järeldusele, et pandeemia põhjustas tõenäoliselt 2021. aastal toimunud labori leke „mõõduka kindlusega”, ja jääb selle seisukoha juurde endiselt.

FBI-s töötab mikrobioloogide, immunoloogide ja teiste teadlaste kaader ning seda toetab ka Riiklik Biokohtuekspertiisi Analüüsi Keskus, mis asutati 2004. aastal Marylandi osariigis Fort Detrickis, et analüüsida siberi katku ja muid võimalikke bioloogilisi ohte.

USA ametnikud keeldusid andmast üksikasju värskete luureandmete ja analüüside kohta, millega seoses energeetikaministeerium oma seisukohta muutis. Nad lisasid, et kuigi energeetikaministeerium ja FBI ütlevad mõlemad, et tahtmatu labori leke on kõige tõenäolisem, jõudsid nad nendele järeldustele erinevatel põhjustel.

Uuendatud dokument rõhutab, kuidas luureametnikud panevad endiselt kokku detaile selle kohta, kuidas koroona valla pääses. Rohkem kui kolm aastat tagasi alanud pandeemias on surnud üle miljoni ameeriklase.

Riiklik luurenõukogu, mis viib läbi pikaajalist strateegilist analüüsi, ja neli agentuuri, mida ametnikud ei soovinud avaldada, hindavad uue aruande kohaselt endiselt „madala kindlusega”, et viirus tekkis nakatunud loomalt loodusliku edasikandumise teel.

USA Luure Keskagentuur CIA ja teine ​​agentuur, mida ametnikud ei nimetanud, ei ole otsustanud labori lekke ja loodusliku leviku teooriate vahel, ütlesid salastatud raportit lugenud inimesed.

Vaatamata agentuuride erinevatele analüüsidele kinnitas uus raport nende vahel olemasolevat konsensust, et koroona ei olnud Hiina bioloogiliste relvade programmi tulemus, ütlesid salastatud aruannet lugenud inimesed.

USA kõrge luureametnik kinnitas, et luurekogukond viis läbi uuenduse, mille olemasolust pole varem teatatud. See ametnik lisas, et seda tehti uute luureandmete, akadeemilise kirjanduse edasise uurimise ja valitsusväliste ekspertidega konsulteerimise käigus.

Uuendust, mis sisaldab endas vähem kui viit lehekülge, USA parlament ei taotlenud. Kuid seadusandjad, eriti esindajatekoja ja senati vabariiklased tegelevad pandeemia päritolu kohta oma uurimisega ning avaldavad Bideni administratsioonile ja luurekogukonnale lisateabe saamiseks survet.

Ametnikud ei öelnud, kas uuendatud aruande salastamata versioon välja antakse.

USA 2021. aasta luurearuande kohaselt levis koroonaviirus esmakordselt Hiinas Wuhanis hiljemalt 2019. aasta novembris. Pandeemia tekkepõhjus on olnud teadlaste, luureekspertide ja seadusandjate seas elava arutelu objektiks.

Stanfordi ülikooli mikrobioloog David Relman, kes on pooldanud pandeemia alguse uurimist, tervitas värskendatud leide.

„Au neile, kes on valmis oma eelarvamused kõrvale heitma ja objektiivselt uuesti läbi vaatama, mida me koroona päritolu kohta teame ja mida ei tea,” ütles dr Relman, kes on töötanud mitmes föderaalses teaduslikus nõustamiskomisjonis. „Minu palve on, et me ei aktsepteeriks mittetäielikku vastust ega annaks alla poliitilise mõju tõttu.”

Energeetikaministeeriumi pressiesindaja keeldus hinnangu üksikasju arutamast, kuid kirjutas avalduses, et agentuur „toetab jätkuvalt meie luurespetsialistide põhjalikku, hoolikat ja objektiivset tööd COVID-19 päritolu uurimisel, nagu president käskis.”

FBI keeldus kommentaaridest.

Maailma Terviseorganisatsiooni uurimistele piiranguid seadnud Hiina on vaidlustanud selle, et viirus võis ühest tema laborist lekkida, ja on väitnud, et see tekkis väljaspool Hiinat.

Hiina valitsus ei vastanud kommentaaritaotlustele selle kohta, kas tema seisukohad koroona päritolu kohta on muutunud.

Mõned teadlased väidavad, et viirus tekkis tõenäoliselt loomulikult ja hüppas loomalt inimesele, sama rada teiste varem tundmatute patogeenide puhangute puhul.

Luureanalüütikud, kes on seda seisukohta toetanud, annavad kaalu „varasemate uudsete zoonootilise päritoluga nakkushaiguste puhangute pretsedendile”, õitsvale kauplemisele mitmesuguste sellistele nakkustele vastuvõtlike loomadega ja nende järeldusele, et Hiina ametnikel ei olnud viiruse kohta eelnevat infot, öeldakse 2021. aasta aruandes.

Siiski pole koroona kinnitatud loomset allikat tuvastatud. Loomallika puudumine ja asjaolu, et Wuhan on Hiina ulatuslike koroonaviiruse uuringute keskus, on pannud mõned teadlased ja USA ametnikud väitma, et labori leke on pandeemia alguse parim seletus.

USA välisministeeriumi 2018. aastal kirjutatud aruanded ja Hiina sisedokumendid näitavad, et Hiina bioohutusprotseduuride pärast on püsiv mure, millele on viidanud labori lekke hüpoteesi pooldajad.

Wuhan on koduks paljudele laboritele, millest paljud ehitati või laiendati Hiina traumaatilise kogemuse tõttu 2002. aastal alguse saanud esialgse raske ägeda respiratoorse sündroomi ehk SARS-i epideemiaga. Nende hulka kuuluvad Wuhani viroloogiainstituudi ülikoolilinnakud, Hiina haiguste tõrje ja ennetamise keskus ning Wuhani bioloogiliste toodete instituut, mis toodab vaktsiine.

Algselt peeti viiruse allikaks haiguspuhangut Wuhani mereandide turul, kuid nüüd näevad mõned teadlased ja Hiina rahvatervise ametnikud seda pigem kogukondliku leviku näitena kui kohana, kus esimene inimese nakatumine toimus, märkis 2021. aasta luurekogukonna aruanne.

President Biden käskis 2021. aasta mais luurekogukonnal suurendada oma jõupingutusi koroona päritolu uurimiseks ja andis korralduse, et ülevaade tugineks USA riiklike laborite ja muude agentuuride tööle. Ta ütles, et Kongressi hoitakse toimuvaga kursis.

Varasema, 2021. aasta oktoobri aruandes öeldi, et valitseb üksmeel, et koroona ei olnud Hiina bioloogiliste relvade programmi tulemus. Kuid see ei lahenda arutelu selle üle, kas see tulenes labori lekkest või loomast, märkides, et Hiina ametivõimudelt on vaja rohkem teavet.

USA luurekogukond koosneb 18 agentuurist, sealhulgas energeetika-, välis- ja rahandusministeeriumi osakondadest. Neist kaheksa osalesid koos riikliku luurenõukoguga koroona põhjuste ülevaate tegemisel.

Enne seda aruannet koostas energeetikaministeeriumi Lawrence Livermore’i riiklik labor 2020. aasta mais uuringu, milles järeldati, et labori lekke hüpotees oli usutav ja väärib edasist uurimist.

Arutelu selle üle, kas koroona võis laborist välja pääseda, on toetanud USA luureandmed, et kolm Wuhani viroloogiainstituudi teadlast jäid 2019. aasta novembris nii haigeks, et pöördusid haiglasse.

USA parlamendi alamkoja, esindajatekoja luurekomisjoni aruandes jõuti eelmisel aastal järeldusele, et see avalikustamine ei tugevdanud ei labori lekke ega loodusliku päritoluga teooriat, kuna teadlased võisid haigestuda tavalisse grippi. Kuid mõned endised USA ametnikud väidavad, et haiged teadlased olid seotud koroonaviiruse uurimisega.

Seadusandjad on püüdnud rohkem teada saada, miks FBI hindab labori leket tõenäoliseks. 1. augusti kirjas FBI direktorile Christopher Wrayle palus Kansase vabariiklasest senaator Roger Marshall, et FBI jagaks oma uurimise andmeid ja küsis, kas büroo on Bidenit oma järeldustest teavitanud.

FBI direktori abi Jill Tyson märkis 18. novembri, et agentuur ei saa neid üksikasju jagada justiitsministeeriumi poliitika tõttu, mis käsitleb „käimasolevate uurimiste terviklikkuse säilitamist”. Ta suunas senaatori Hainesi büroosse, et saada teavet selle kohta, millised infotunnid presidendile korraldati.