Soomlased on praegu voodihaiged noroviiruse ja paljude erinevate gripiviiruste poolt, kuid mis eristab koroonaviirust teistest haigustekitajatest?
Intervjuus MTV uudistele räägivad Terviseameti ning Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS asjatundjad, millised on praeguse koroona variandi sümptomid ja kui levinud on koroonahaigus.
Koroonaviirused on suur grupp viiruseid, millest SARS-CoV-2 on inimkonnale viimase kolme aasta jooksul valusalt tuttavaks saanud. Kõnealune viirus on suutnud ka nutikalt ja mitmel korral muteeruda.
Nüüd levib põhiliselt koroona Omikroni variant.
Jaanuari jooksul on koroona variandi Omikron BA.5 alamvariantide osakaal langenud 70 protsendini, samas on nii BA.2 alamvariantide kui ka XBB rekombinantsete variantide osakaal tõusnud umbes 15 protsendini, märkis Terviseameti peaarst Tuula Hannila-Handelberg.
Samuti on valdav enamus BA.5 alamvariandi viirustest praegu selle täiendavalt muteerunud uued variandid.
Päris pandeemia alguses oli koroonaviiruse tüüpiliseks sümptomiks haistmis- ja maitsemeele kadumine kuni kuudeks. Tüüpilised sümptomid olid ka õhupuudus ja köha.
Lisaks oli pandeemia alguses väga väikesel osal nakatunutest mingi veresoonkonna kahjustus ning haigust seostati harva ka südamepõletike ja infarktidega.
Milline on olukord praegu?
Hannila-Handelbergi sõnul on Terviseameti poolt varem avaldatud võimalike sümptomite loetelu – peavalu, lõhna- või maitsetundlikkuse häired, nohu, ninakinnisus, köha, õhupuudus, nõrkus, väsimus, lihasvalu, kurguvalu, karedus kurgus, palavik, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus – endiselt kehtiv.
Hannila-Handelberg rõhutab, et koroonaga nakatumise sümptomid võivad inimestel erineda ja olla ka eri vanusegruppides erinevad. Teisalt ei ole haistmis- ja maitsemeele muutused mõnede uuringute järgi Omikroni ajal olnud nii tavalised kui varem.
Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna peaarsti Asko Järvineni sõnul on tüüpilised sümptomid praegu teadmata, sest neid ei jälgita enam nii nagu varem.
Võib öelda, et tüüpiline ei ole raske haigus. Kopsupõletik ja hingamisraskused on peaaegu täielikult kadunud. Sümptomid on enamasti kerged hingamisteede haiguse sümptomid. Inimesed on haigestunud suurel määral, eriti noored, ning see mõõdab haiguse tugevust ja raskusastet.
Teisalt kuuleb ikka juhtudest, kus näiteks on olnud väga kõrge palavik. Nii et jah, haiguspildi varieeruvus on endiselt suur, nagu see on olnud kogu aeg, märgib Järvinen. Tema sõnul on sümptomeid mõjutavad koroona tüved muutunud üllatavalt kiiresti.
Kui suured on erinevused, on raske öelda, sest tavalisi nakatunuid enam ei jälgita, vaid haigus diagnoositakse koduste testidega. Mõnest rahvusvahelisest [uuringust] on näha, et mõnest varasemast variandist tingitud haistmis- ja maitsemeele puudumist on nüüdseks olnud veidi rohkem kui varem, aga seegi on vaid oletus, lisab Järvinen.
Aasta algus pole mitte ainult hingamisteede nakkuste, vaid ka noroviiruse kuldaeg. Sarnaselt noroviirusele võib ka koroona põhjustada soolestiku nähtusid nagu oksendamine ja kõhulahtisus. Kuidas teada, millega on tegu?
Kõhulahtisus või kõhupuhitus on endiselt üks koroonaga nakatumise võimalikest sümptomitest. Kõhulahtisuse põhjuse, kui seda on vaja teada, saab aga kindlaks teha vaid laboriuuringuga, ütleb Hannila-Handelberg.
Aga kui peres on näiteks noroviirusega nakatumine juba diagnoositud ja ka teine pereliige haigestub sarnaste kõhunähtudega, on tõenäoliselt tegemist noroviirusega.
Järvinen nendib, et koroonaviirus põhjustab harva ainult tugevat kõhulahtisust või oksendamist. Noroviirusega nakatumisele on tema sõnul omane, et see algab väga raskete sümptomitega, kestab lühikest aega ja läheb siis üle. Noroviirusel on ka miinus, et see kipub üsna kergesti levima suurele osale perekonnast.
Terviseameti esindaja Tuula Hannila-Handelbergi sõnul on koroona olukord Soomes praegu rahulik ning koroona tõttu haiglaravil viibivate patsientide arv on vähenenud.
HUS-i Asko Järvinen ütleb, et olukord on sama või isegi parem kui eelmisel suvel, mis oli ka koroona mõttes väga rahulik aeg. HUS-i haiglates oli tänase reede, 17. veebruari hommikul 17 koroonapatsienti. Vähenenud on ka eakate nakatumisega seotud haiglaravi juhtumid, mis on nüüdseks isegi haruldased.
Hea uudis on ka see, et koroonaviirus muutub nüüd peamiselt ühe ja sellesama ogavalgu osas. Nii üritatakse leida uusi variante, mis suudavad kuidagi eelmisest haiguskaitsest läbi tungida ja ellu jääda, selgitab Järvinen. Kuid vaktsineerimine on tema sõnul andnud kõigile hea kaitse raske haiguse vastu.
