Eestis toimuvad juba paari nädala pärast parlamendi ehk riigikogu valimised ja iga valimisealine kodanik võiks anda sellesse oma panuse. E-valimiste abil saavad valimistel osaleda ja hääle anda ka need Eesti kodanikud, kes viibivad või töötavad Soomes või mujal maailmas. Erinevad rahvusvahelised spordiennustuse ettevõtted võiks välja arvutada ka erakondade võidukoefitsiendid, sest oleks huvitav jälgida, millised potentsiaalsed võidusummad panustamise puhul jagamisele kuuluksid.
Ennustada oma lemmikkandidaadi tulemuste poolt oleks sama põnev kui kogu erakonna valimistulemusele panuseid teha, sest erakondade peibutuspardid ja esinimed saavad alati suures koguses hääli sõltuvalt valimispiirkonnast ja seal elavatest inimestest. Kellel on tänasel hetkel parimad võiduvõimalused?
Kes on favoriit ja kelle võidutõenäosus väiksem?
Eesti inimeste erakondlikke eelistusi kontrollitakse igal nädalal küsitluste kaudu. Kõige viimased tulemused näitavad, et 30,6% valijatest eelistab Reformierakonda, nende kannul rühib Konservatiivne Rahvaerakond ehk EKRE 20,7% ja napilt jääb maha Keskerakond 19,1%. Toetusprotsendid tõusevad ja langevad kuude lõikes tavaliselt paari protsendipunkti võrra.
Kui valimistulemustele saaks panuseid teha, siis koefitsiendid ilmselt viimasel hetkel väga palju ei muutuks. Spordivõistlustel määravad võitmise tõenäosust väga palju ka viimasel minutil toimuda võivad ootamatud sündmused nagu sportlase vigastus või ebaõnnestunud matš. Erakondadel võib loomulikult samuti juhtuda mingi eriti märkimisväärne fopaa, mis nende toetajate arvamust kiiresti muudab, kuid reeglina on valijad maailmavaatelt enam-vähem väljakujunenud eelistustega ja drastilisi muutusi oma eelistustes üleöö ei kipu tegema.
Kõige enam Reformierakond kaotanud oma hääli Eesti 200 toetajatele. Väga mitmetel valimistel ongi viimane mandaatidest ilma jäänud, sest mitmed nende toetajad annavad oma hääle pigem Reformierakonna poolt. Sageli arvatakse, et kuna Eesti 200 toetus on suhteliselt madal ja ei nad saa nagunii riigikokku pääsemiseks piisavalt hääli kokku, siis mõistlikum on oma häält mitte „raisata”. Reformi poolt hääletades saab vähemalt anda panuse EKRE või Keskerakonna vastu.
Kõige edukamad isikumandaadid
Isikumandaadiga on võimalus Riigikokku pääseda nendel inimestel, kes koguvad isikuna piisava arvu hääli. Tavaliselt see üksikkandidaatidel ei õnnestu ja 101 riigikogu liikmest saab isikumandaadiga koosseisu 10-15 liiget, kes kuuluvad erakondade raskekahurväkke. Eesootavatel valimistel saavad piisava isikumandaadi ilmselt Kaja Kallas, Jüri Ratas, Mart Helme, Mihhail Kõlvart, Henn Põlluaas, Yana Toom, Marina Kaljurand, Lauri Hussar ja mõned tuntumad nimed erinevates ringkondades veel.
Isikumandaadi jaoks vajalike häälte arv on võrdne piirkonna lihtkvoodiga ehk sõltub vastavas piirkonnas jagatavate mandaatide arvust. Seega on oluline, millises ringkonnas keegi kandidaadina üles seatakse, sest erinevates ringkondades on vajalik kokku saada erinev arv hääli.
Kes moodustavad valitsuse?
Rohkem kui individuaalsed häältenumbrid erutab kõiki valijaid ja valitavaid loomulikult küsimus, et kes kellega ühte heidab. Konservatiive Rahvaerakond (EKRE) on varemgi Reformierakonna ja Keskerakonna valsile vahele plaksutanud, aga see liit jäi oodatust üürikesemaks iseloomude sobimatuse tõttu. Seega võib eeldada, et Reformierakonnal tuleb sundabielus jätkata ka edaspidi, kui planeetide ja tähtede soodne seis neile paremaid kaaslasi ei ennusta.
Peaministrina ennustatakse jätkama Kaja Kallast, aga eks sellest ametikohast saab järgmise valitsuskoalitsiooni suurim abieluvaralepingu vaidlusobjekt. Võib eeldada, et tagatubades on variandid A, B ja C ammu läbi mängitud ja kohad jagatud, seega jääb pealtvaatajatel ja valijatel üle ainult oodata avalikkusele suunatud koalitsioonikõneluste läbimängu ja kohtade jagamist. Kui panuseid peaks tegema, siis väga kõrgete koefitsientidega ja suure riskiga ei panustaks hetkel ilmselt ühegi erakonna absoluutse võidu poolt.
