Eelmisel aastal avaldatud uuringu kohaselt ei pruugi õlavarrest mõõdetud vererõhu näidud naistel olla nii täpsed kui meestel. Uudisteteenistuse Duodecim andmetel annavad need naistele madalamad reaalnäidud.

Kanadas Quebecis läbi viidud uuringus osales 145 naist ja 355 meest, kelle keskmine vanus oli 66 eluaastat ja kellele tehti veresooneuuringud. Seoses sellega mõõdeti nende vererõhku ka otse arterist ja õlavarrelt, vahendab Iltalehti.

Õlavarrelt mõõdetuna oli meeste ja naiste vererõhk samal tasemel. Arteriaalse vererõhu näidud olid aga naistel umbes 6 mmHg kõrgemad. Seega oli naiste vererõhk tegelikult kõrgem kui standardmõõtmine näitas.

Ajakirjas JAMA Network Open avaldatud uuringu autorid leidsid, et erinevused on suuresti seletatavad pikkusega. Naised olid keskmiselt lühemad kui mehed ning erinevused mõõtmistulemustes olid seda suuremad, mida lühem oli patsient.

Tulemuste kinnitamiseks on vaja täiendavaid uuringuid. Kui nad seda tähelepanekut kinnitavad, võib see selgitada, miks naistel on suurem tõenäosus südame-veresoonkonna haigustesse haigestuda kui meestel, isegi kui vererõhk on standardsete mõõtmiste järgi samal tasemel.

Kõrge vererõhk on oluline südame-veresoonkonna haiguste riskitegur.

Umbes kahel miljonil soomlasel on kõrge vererõhk. Kõrgenenud vererõhku ravitakse sageli ravimitega, kuid seda saab alandada ja selle tõusu ära hoida ka elustiili abil.

On selgunud, et regulaarne vastupidavustreening vähendab puhkeoleku ülemist ja alumist vererõhku kuni nelja ühiku (mmHg) võrra. Aktiivset vastupidavustreeningut tuleks teha vähemalt 30 minutit päevas.

Regulaarne lihasjõutreening võib samuti alandada kõrgenenud puhkeoleku vererõhku.

Suitsetamise peaks maha jätma, ülekaalulisi võivad aidata dieedid. Eriti vööle kogunenud kilod tekitavad kõrge vererõhu. Üle 15 kilo ülekaalu puhul on kõrge vererõhu tõenäosus kolm korda suurem kui normaalkaalus inimesel.

Vererõhku saab alandada ka soola tarbimise vähendamisega. Soomlased kasutavad soola keskmiselt rohkem kui soovitatud. Kõrge vererõhu all kannatajad peaksid lisaks soolale vältima lagritsatooteid ja rohket alkoholi tarbimist.

Vererõhku võib mõjutada ka see, mis taldrikul on. Valged teraviljatooted tuleks vahetada täisteratoodete vastu, kuna kiudainete lisamine aitab alandada kõrget vererõhku.

Kaaliumi ja magneesiumi tarbimise suurendamine mõjub hästi ka vererõhule.

Kaaliumi saab süües rohkelt köögi-, puu- ja juurvilju. Headeks magneesiumiallikateks on näiteks seemned, pähklid, täisteratooted, köögiviljad, puuviljad ja marjad.

Samuti peaks pöörama tähelepanu stressi juhtimisele.

Stress võib iseenesest tõsta vererõhku, kuid võib vererõhku mõjutada ka muul viisil. Stressis inimene ei pruugi olla võimeline piisavalt trenni tegema ja vaatab kergesti soolase kiirtoidu või alkoholi poole.

Uuringute kohaselt saab stressist tingitud vererõhu tõusu kõige tõhusamalt vähendada kahel viisil: rahustava muusika kuulamine ja töökoormuse vähendamine.

Meditatsioon ja hingamisharjutused võivad samuti aidata vererõhku alandada.

Vererõhu tõus on selles mõttes salakaval probleem, et seda tavaliselt ei tunta või puuduvad sümptomid. Tervisekirjanduse andmetel võib väga kõrge vererõhk põhjustada peavalu või peapööritustunnet, kuid ka neid ei esine alati.

Värske uuringu kohaselt võivad unehäired ja päevane väsimus olla seotud ka kõrge vererõhuga.

Duodecimi uuringu kohaselt oli neil, kes magavad halvasti ja kannatavad uneprobleemide all, kõrgenenud vererõhk rohkem kui kaks korda tõenäolisemalt kui teistel uuringus osalenutel. Norskamise ja uneapnoe sümptomeid seostati samuti kõrge vererõhu tõenäosusega.

Vererõhk võib sellest midagi teadmata ikka väga kõrge olla. Seda saab määrata ainult mõõtmise teel.