„Kui Euroopa peaks Venemaaga sõtta minema, oleks mõne riigi laskemoon otsas mõne päevaga,” ütles üks Euroopa diplomaat Reutersile.

NATO palub nüüd oma liikmetel suurendada laskemoonavarusid, mis on Ukraina sõja tõttu ammendunud, kuna liitlased on püüdnud aidata laskemoonaga hädas olevat Ukrainat.

Juba enne Venemaa sissetungi Ukrainasse eelmise aasta 24. veebruaril jäi paljudel NATO riikidel alliansi varude eesmärkide täitmisest puudu, kuna ametnike arvates olid kurnamissõjad koos ulatuslike suurtükilahingutega mineviku teema.

Kuid tarned Ukrainasse, kus Kiievi väed tulistavad iga päev kuni 10 000 suurtükimürsku, on tühjendanud Lääne varusid ja paljastanud augud tarneahelate tõhususes, kiiruses ja töötajate arvus.

NATO lõpetas äsja järelejäänud laskemoonavarude erakorralise uuringu, ütles üks anonüümseks jääda soovinud NATO ametnik Reutersile.

„Need NATO (lahingumoona eesmärgid), mille me seadsime, ja igal liitlasel on konkreetne sihtmärk, neid enamasti ei täidetud (enne Ukraina sõda),” ütles ametnik.

Nüüd vähenevad varud Ukraina konflikti tõttu veelgi, mistõttu on tõenäoline, et NATO tõstab oma liikmete laskemoonavarude sihttaset, ütles allikas.

„Ma oleksin täiesti hämmingus, kui sihte… ei suurendataks,” ütles NATO ametnik.

See, kui palju laskemoona on alles Lääne sõjaladudes, on väga salastatud info. Sama kehtib ka NATO varude kogumise sihtide kohta, mis on igale liikmesriigile individuaalsed ja üks alliansi kõige paremini hoitud saladusi.

Üldiselt on NATO iga liitlase ülesandeks pakkuda teatud võimeid, mida allianss saab konflikti korral kasutada.

See võib näiteks tähendada, et teatud liitlasel peab olema üks soomusdiviis – umbes 10 000–30 000 sõdurit –, mis on täielikult varustatud ja valmis laskemoonaga, mis on võimeline võitlema teatud intensiivsusega teatud aja jooksul.

Kõiki neid tingimusi arvesse võttes peab riik olema varustud teatud koguse laskemoona, tankide, haubitsate ja kõige muuga, mida NATO nõuete täitmiseks vaja läheb.

Sõjaväe allika sõnul jäi ainuüksi Saksamaal enne Ukraina sissetungi NATO eesmärgi saavutamisest puudu 20 miljardit eurot.

NATO ametniku sõnul on kõige suurem puudus laskemoonast, alates haubitsates kasutatavatest 155 mm mürskudest kuni HIMARS-rakettide ja õhutõrjesüsteemide nagu IRIS-T, Patriot ja Gepar laskemoonani, mida Ukraina väed kasutavad palju.

Otsuseid varude kogumise eesmärkide kohta oodatakse NATO juhtide kohtumisel juuli keskel Leedus toimuval tippkohtumisel.

Sõda on tähelepanu juhtinud ka tootmisvõimsuse puudumisele, mis on vajalik tootmise kiireks suurendamiseks, kuna aastakümneid kestnud valitsustellimuste kahanemine tõi kaasa paljude tootmisliinide kadumise.

NATO kaitseministrid arutavad seda küsimust teisipäeval ja kolmapäeval Brüsselis, enne kui kümned lääne liidrid kogunevad Müncheni julgeolekukonverentsile, kui möödub esimene aasta sellest, mida Venemaa nimetab oma „sõjaliseks erioperatsiooniks” Ukrainas.

USA ja Prantsusmaa on mõlemad hakanud survestama kaitseettevõtteid tootmist suurendama.

Washingtoni eesmärk on tõsta oma igakuise suurtükiväe laskemoona toodangu eesmärk kuni 90 000-ni, seda sõjaeelse 14 400 pealt, teatas New York Times 24. jaanuaril.

USA kui Ukraina suurim sõjaline rahastaja on USA välisministeeriumi ja Pentagoni andmetel andnud Kiievile alates sõja algusest umbes 30 miljardi dollari väärtuses relvi, sealhulgas rohkem kui miljon 155 mm mürsku.

Prantsusmaal käskis president Emmanuel Macron mullu juulis riigi sõjalistel ettevõtetel välja töötada „sõjamajanduse” strateegia, et kiirendada kõige tootmist alates laskemoonast kuni haubitsateni.

Prantsuse ametnikud keeldusid avaldamast konkreetset arvu laskemoona tootmise kohta, kuid 2023. aastaks on Pariis tellinud umbes 2 miljardi euro väärtuses laskemoona, millest umbes 1,1 miljardi euro väärtuses tarnitakse sel aastal.

See hõlmab 10 000 155 mm mürsku firmalt Nexter Systems, mis on Prantsusmaa ainus suurekaliibrilise laskemoona tootja.

„Nexter oli rahuaja unes. Nüüd on nad ärganud,” ütles Prantsuse sõjaväeametnik.

Sõjamajandus hakkab vilja kandma. Sõjaväeametnike sõnul on laskemoona tootmise aeg hakanud langema üheksalt kuult kolmele.

Caesari haubitsat, mille ehitamiseks kulus varem kaks aastat, valmistatakse nüüd 18 kuuga.

Koostöö liitlaste vahel on võtmetähtsusega. Prantsusmaa ja Austraalia vaheline leping näeb ette, et Canberra tarnib püssirohtu, mida Prantsusmaal ei toodeta, et võimaldada Nexteril toota 155 mm mürske.

Esimesed mitu tuhat tarnitakse Ukrainasse märtsi lõpuks.

„Otsime koos teiste riikidega, kuidas saaksime seda tüüpi mudelit paljundada,” ütles Prantsuse ametnik.

Teised riigid on aga maha jäänud.

Saksamaa, kus kantsler Olaf Scholz kuulutas mõni päev pärast sissetungi sõjavägede moderniseerimiseks välja 100 miljardi euro suuruse erifondi loomise, on Kiievisse saadetavate relvade ja laskemoona osas vähe edenenud.

„Eelmise aasta lõpuni me olulisi tellimusi ei saanud,» ütles Saksa julgeoleku- ja kaitsetööstuse liidu juht Hans Christoph Atzpodien. „Hoolimata 100 miljardi eurosest erifondist nägime, et kaitseministeerium oli puuduses terve 2022. aasta. Lahingumoona hankimiseks ei jätkunud raha ei erifondis ega kaitse-eelarves,” lisas ta.

Saksa parlamendi riigikaitse komisjoni juht ja Scholzi valitseva koalitsiooni liitlane Marie-Agnes Strack-Zimmermann nimetas seda „kaotatud aastaks” ja kurtis ettenägelikkuse puudumist varustuse tellimisel.

Mõned Saksa relvatootjad siiski valmistuvad.

Rheinmetall, kes on ilmselt tuntuim kui tanki Leopard 2 120 mm kahuri tootja teatas, et on valmis suurendama 155 mm suurtükimürskude tootmist 450 000 kuni 500 000-ni aastas varasema 60 000 – 70 000 pealt.

See muudaks Rheinmetalli selle laskemoona suurimaks tootjaks, ütles tegevjuht Armin Papperger. Rheinmetall peab läbirääkimisi ka USA fiurmaga Lockheed Martin, mis ehitab mitut raketiheitjat HIMARS, et rajada Saksamaal tootmisliin.

Isegi Suurbritannias, mis on olnud üks Ukraina peamisi toetajaid, on opositsiooni seas rahutus kasvanud pärast seda, kui London tarnis jaanuaris Kiievile 30 AS90 suurtükiväerelva.

Peamise opositsioonilise Tööpartei kaitsepoliitika juht John Healey ütles Reutersile, et see moodustab kolmandiku kogu Suurbritannia varudest, kuid nende asendamiseks pole midagi ette võetud.

„Me vajame varude strateegiat, mis käsitleb nõuet jätkata Ukraina toetamist, aga ka nõuet täiendada oma vägesid tuleviku jaoks,” lisas ta.

Briti kaitseministeeriumi pressiesindaja ütles, et AS90 kiireks väljavahetamiseks tehakse jõupingutusi.

Kaitsetootmise suurendamise jõupingutusi takistavad mitmed tegurid, sealhulgas ülemaailmne pooljuhtide ja mõne tooraine nappus ja väljakutse leida piisavalt kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid.

Pärast külma sõda oli laskemoona tootmine muutunud „üsna käsitööks”, ütles NATO ametnik. „See on muutunud mõnes mõttes Amazoni-laadseks, omamoodi tellimustööks, ilma suurema sügavuseta. Selle moderniseerimine on tõesti kallis.”

Samal ajal on kaitsejuhid tõrksad tegema suuri investeeringuid täiendavatesse tootmisliinidesse ilma kindlate tellimusteta, eelistatavalt mitme aasta jooksul.

NATO ametnik ütles, et allianss üritab selliseid muresid lahendada, viies liitlaste rühmad kokku, et sõlmida mitmeks aastaks rahvusvahelisi lepinguid, ning eeldas, et Brüsseli kohtumisel allkirjastatakse mitu sellist lepingut.

Kuid varude täiendamiseni on veel pikk tee.

„Ma ei usu, et järgmise aasta jooksul meie varude tase tohutult suureneb,” ütles NATO ametnik. „Kõik täiendavad varud, mis meil on, lähevad Ukrainasse.”